Tere alustas Eesti teadlaste
piimhappebakterit ME-3 sisaldava juustu ja joogipiima tootmist, teatas ettevõte.
Tegemist esimese funktsionaalse joogipiimaga Baltimaades ning bakterijuust
laiendab Dr. Helluse sarja ekspordihaaret.
Tere juhataja Ülo Kivine peab esimeseks suureks võiduks juba seda, et Tartu Ülikooli teadlaste Marika Mikelsaare ja Mihkel Zilmeri avastatud piimhappebakter ME-3 ei ole jäänud n-ö riiulitele tolmu koguma, vaid on Dr. Helluse piimatoodete seeria kaudu saanud teaduse ja tarbija ühenduslüliks. „Oleme viie aastaga investeerinud sellesse viljakasse koostöösse üle 20 miljoni krooni, millega on loodud hea pinnas edasiseks arenguks,“ rääkis Kivine.
Kivise sõnul on järgmisena plaanis ME-3 bakterit sisaldav Dr. Helluse sari uutele turgudele viia. „Meil on ainulitsents toota ja turustada Dr. Helluse sarja ME-3 tooteid Lätis, Leedus, Venemaal, Soomes, Rootsis ja Austrias. Leedu turul oleme juba esindatud ning algus on paljulubav,“ ütles ta.
Praeguseks ligi 30-liikmeliseks kasvanud Dr. Helluse tooteperekonna uued liikmed on hapupiimajoogid Haps, juust ning 2,5% joogipiim, mis kõik sisaldavad ME-3 bakterit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ekspordist rääkides ütles Kivine, et praegu ulatub Eesti piimatoodete eksport umbes kahe miljardi kroonini, kuid sellest üle poole moodustab brändimata masstoodang, mille põhiline lisaväärtus on kauba madal hind. Tere tahab sellist ekspordi traditsiooni muuta.
„Ekspordime kaupa, millel on lugu. Näeme siin kasulikku ME-3 bakterit sisaldaval Dr. Helluse sarjal suurt tulevikku,“ kommenteeris Kivine.
Kuna piimatoodete eksport kaugemate vahemaade taha ei ole toodete lühikest säilivusaega silmas pidades võimalik, lisas Tere ME-3 bakteri ka oma poolkõvadesse hollandi tüüpi juustudesse.
Tere tootenimekirjas on kokku üle 170 piima- ja juustutoote, mis kannavad kaubamärke Tere, Dr.Hellus, Fit!, Merevaik, Kohuke ja Black Mama.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.