Parlamendi esimees ütles riigikogu
avaistungil, et Eesti peaks kaaluma oma tuumajaama ehitamist.
„Üks tähtsamaid teemasid, milles vajame selgust ja otsuseid, on energeetika. See arutelu peab jõudma lähemal ajal siia, Riigikogu suurde saali. Olukorras, kus Venemaa kasutab energiatarneid poliitilise relvana, on loomulik kõiki võimalusi kaaluda, sealhulgas tuumajaama rajamist Eestisse. Tahaksin teie käest küsida, kas soomlased, prantslased või rootslased käituvad eestlastest rumalamalt, kui nad on võtnud kasutusele tuumaenergeetika. On teada, millega lõppes tuumajaamade sulgemine Saksamaal.
Peaksime esitama küsimuse, kas Venemaalt tarnitavale gaasile võiks olla alternatiive. Näiteks Norra gaas? Soovin, et me arutaksime seda täie tõsidusega, sest energiarindel sõda juba käib. Mida kauem me nende otsustega viivitame, seda keerulisem on neid teha ja ellu viia tulevikus. Olgu meile hoiatuseks Leedu näide – ühest küljest anti Euroopa Liiduga liitudes lubadus Ignalina tuumajaam 2009. aastaks sulgeda, teisalt suudetakse uus elektrijaam käima saada ilmselt alles 2015. aastal. Mõistlike alternatiivide puudumine võib jätta Leedu lähiaastatel üsna keerulisse olukorda,“ rääkis Ergma.
Ergma manitses ka, et riigikogu ootab ees 2009. aasta riigieelarve tõsine arutelu.
„Meenutan, et hiljuti – optimismilainel - said riigijuhid võtta üsna spontaanselt vastu otsuse kulutada kaks ja pool miljardit krooni Eesti Raudtee taasriigistamisele. Täna otsivad ministrid meeleheitlikult palju väiksemaid summasid, et eelarves ots otsaga kokku saada. Nüüd, kus peame asuma oma seniseid plaane revideerima, ei saa me siiski teha üksnes mehhaanilisi kärpeid. Riigimehelikud otsused ei pea sõltuma sellest, millise erakonna käes on üks või teine ministriportfell,“ lisas ta.
Seotud lood
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) on
hämmastunud riigikogu pidulikul avaistungil riigikogu esimees Ene Ergma peetud
kõnest. Rõhutades energeetikaküsimuste olulisust, pikkis ettekandja ühtäkki oma
kõnesse arusaama, nagu oleks tuumaenergeetika kasutamine tunnuseks riigi
arukusest.
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia
instituudi juhtivteadur Anto Raukas ütles aripaev.ee intervjuus, et väiksem
tuumajaam maksaks praegu umbes 30 miljardit krooni ja see tuleks ehitada
loomulikult laenuga.
Iraani Bushehri tuumajaama ehitav Vene
ettevõte Atomstroyexport teatas, et tuumajaam on peagi valmimas ning varsti
käivitatakse ka tuumareaktor.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis
kaldutakse arvama, et Eesti tuumajaama võiks viia ekspluatatsiooni 2020–2025.
aastatel, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Tänapäeva kiirelt arenevas ärimaailmas mängib tehnoloogia tööprotsesside efektiivsuse tõstmises olulist rolli. Üks selline uuenduslik lahendus, millest lõikavad suurt kasu mitmed ettevõtted, on Directo uus laohaldussüsteemi liides WMS Direct, mis on loodud spetsiaalselt Directo kasutajatele, kes tegelevad laomajanduse, kaupade liigutamise ja tootmisega.
Enimloetud
5
Mandri-Euroopa elektrivõrgu sagedusega liitumine võib tõsta energiahindu
Hetkel kuum
“Kui regulatiivsed piirangud muutuvad liiga keeruliseks, kaalume tootmise viimist Eestist välja”
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
Tagasi Tööstusuudised esilehele