Autor: Mariliis Pinn • 4. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Asi peitub Põhjamaade Investeerimispanga asepresidendi Gunnar Okki ja Soome endise suursaadiku Eestis Jakko Blombergi ettekandes, mis esitati Eesti ja Soome peaministritele eelmisel nädalal, milles pakuti Eestile võimalust osaleda Soome kuuendas tuumareaktoris Olkiluotos ning pärast seda mõelda tuumaenergia arendamisele oma territooriumil.

“Koostöö Soomega sõltub paljus riigisisestest otsustest Soome poolel ning konkurentsist naabrite siseturul. Olgem realistlikud – Eestisse tekib tuumajaam mitte varem kui 2020. aastaks. Selle võimaliku asukoha osas pole veel mingeid otsuseid tehtud ning sellega ei hakata tegelema ruttamisi, kabineti vaikuses,” ütles Den za Dnjom-ile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel.

“Arvan, et kui küsida inimestelt, kas nad on valmis elama tuumajaama kõrval, siis enamus vastab “ei”, kuid samas võivad nad mitte olla vastu Eestisse tuumajaama ehitamise ideele üldiselt. Hiljuti kohtusin Sillamäe elanikega, kes olid kuskilt lugenud, nagu oleks tuumajaama ehitamise üheks võimalikuks asukohaks just nende linn. Sillamäelased ise olid selle valiku vastu,” räägib Roheliste üks liidritest Marek Strandberg.

Eesti Tšernobõli Ühingu juhatuse esimees Jüri Reinmann arvab, et Tšernobõli avarii ei pea olema takistuseks progressile, kuid uus jaam on mõistlikum ehitada Ignalinasse. “Tuumajaam pole mänguasi. Siin on vaja kõrgeima kvalifikatsiooniga spetsialiste. Arvan, et ühine Baltimaade tuumajaam tasuks ehitada just Ignalinasse, kus juba on olemas kogenud personal,” lausub Reinmann.