Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti oma tuumajaama saaks ehitada 2020. aastaks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis
kaldutakse arvama, et Eesti tuumajaama võiks viia ekspluatatsiooni 2020–2025.
aastatel, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Asi peitub Põhjamaade Investeerimispanga asepresidendi Gunnar Okki ja Soome endise suursaadiku Eestis Jakko Blombergi ettekandes, mis esitati Eesti ja Soome peaministritele eelmisel nädalal, milles pakuti Eestile võimalust osaleda Soome kuuendas tuumareaktoris Olkiluotos ning pärast seda mõelda tuumaenergia arendamisele oma territooriumil.
“Koostöö Soomega sõltub paljus riigisisestest otsustest Soome poolel ning konkurentsist naabrite siseturul. Olgem realistlikud – Eestisse tekib tuumajaam mitte varem kui 2020. aastaks. Selle võimaliku asukoha osas pole veel mingeid otsuseid tehtud ning sellega ei hakata tegelema ruttamisi, kabineti vaikuses,” ütles Den za Dnjom-ile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel.
“Arvan, et kui küsida inimestelt, kas nad on valmis elama tuumajaama kõrval, siis enamus vastab “ei”, kuid samas võivad nad mitte olla vastu Eestisse tuumajaama ehitamise ideele üldiselt. Hiljuti kohtusin Sillamäe elanikega, kes olid kuskilt lugenud, nagu oleks tuumajaama ehitamise üheks võimalikuks asukohaks just nende linn. Sillamäelased ise olid selle valiku vastu,” räägib Roheliste üks liidritest Marek Strandberg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Tšernobõli Ühingu juhatuse esimees Jüri Reinmann arvab, et Tšernobõli avarii ei pea olema takistuseks progressile, kuid uus jaam on mõistlikum ehitada Ignalinasse. “Tuumajaam pole mänguasi. Siin on vaja kõrgeima kvalifikatsiooniga spetsialiste. Arvan, et ühine Baltimaade tuumajaam tasuks ehitada just Ignalinasse, kus juba on olemas kogenud personal,” lausub Reinmann.
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) on
hämmastunud riigikogu pidulikul avaistungil riigikogu esimees Ene Ergma peetud
kõnest. Rõhutades energeetikaküsimuste olulisust, pikkis ettekandja ühtäkki oma
kõnesse arusaama, nagu oleks tuumaenergeetika kasutamine tunnuseks riigi
arukusest.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.