29. veebruar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Strandberg märkis, et tuumajaamad raiskavad kütust ja reostavad keskkonda ning, et täna puudub maailmas mõistlik ning ohutu viis tuumajäätmete käitlemiseks.

Ta rääkis, et kui võrdleme Eestit Soomega, mis on rasketööstusriik, siis meil sellist energeetika nõudlust pole ning seetõttu pole tuumajaama rajamine mõistlik.

Erakond on veendunud, et põlevkivi mõistlik kasutamine ja taastuvate energiaallikate ning säästliku energiatarbimise soodustamisega on võimalik tagada Eesti energeetiline sõltumatus ning katta energiavajadused vähemalt pooleks sajandiks.

Samas rõhutas ta, et riigid, kus praegu kasutatakse tuumaenergiat on kõrgtehnika kultuuriga riigid ning kaitsevõime on neis märkimisväärne, Eestis see aga puudub. „Rõhume, et pigem aeg maha võtta ja vaadata tehnoloogia arenguid,“ ütles ta.

Stranberg imestas, et miks äkki selle ideega välja tuldi. "Eestis on pead tõstnud tuuma kommuun nagu mõni müügikampaania,“ lisas ta.

Strandbergi sõnul pole ka tuumakütuse hind on odav. "Tuumakütuse hind on viimase paari aasta jooksul maailmaturul tõusnud vähemalt 3,5 korda ning ilmselt kallineb tulevikus üha enam."

„Meil on põhjust kahtlustada, et täna ei toimu sisuline energeetika arutelu, vaid tuumareaktori müügikampaania,“ ütles Strandberg.