• 28.02.08, 16:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Strandberg: Eesti Energia on suurim raiskaja

Roheliste liider Marek Strandbergi sõnul raiskab Eesti Energia iga aasta 10 miljardi krooni eest soojusenergiat.
„Rumal mõte on võtta kasutusele tuumajaam, kus kriitilise massi lõhustamise protsessis kasutatakse aeglustamise tõttu uraani energiast vaid 1-2%. Seda eriti olukorras, kus tuumakütuse hind kasvab nagu nafta hind, eriti kuna Eesti ei ole uraani tootja,“ purskas Strandberg tuumajaamast kuuldes.
Strandbergi sõnul on tuumaenergia tehniliselt kõrgelt arenenud ja tugeva julgeolekuga riikide pärusmaa. „Leedu on siin erand, kuna tuumajaam on seal Nõukogude Liidu pärand. Kuigi nende julgeolekutase on Eesti omast kõrgem, kuna NATO lennukid on seal. Samas võtsid leedukad endale Euroopa Liiduga liitudes kohustuse vanad Tšernoboli tüüpi tuumareaktorid sulgeda, mitte uusi avada,“ lisas ta ja arvas, et ka Leetu tuumajaama ehitamine ei ole hea idee. „Leedu soov ei kipu realiseeruma,“ lisas ta.
Strandbergi sõnul peaks Eesti kasutama muid meetodeid nn ennustatava energiakriisi ennetamiseks. „Me raiskame haiglaselt. Kulutame 4-5 korda rohkem energiat ühe krooni teenimiseks, kui keskmised Euroopa riigid," sõnas poliitik. Näiteks tema sõnul kulutab Eesti 1200 kilo õliekvivalenti ühe euro teenimiseks, samas Soome kasutab 300 kg ja ELi keskmine on veelgi väiksem.
Strandbergi sõnul on lihtne raiskamist lõpetada. „Esimene samm on lihtne. Ei ehita tulevikus ühtegi energiat raiskavat maja. Näiteks korralikult renoveeritud Mustamäe ja Lasnamäe paneelmajad on 2-2,5 korda energiasäästlikumad kui mitte korda tehtud majad. Uusi maju annab 4-5 korda energiasäästlikumalt ehitada,“ seletas ta.
Teiseks tuleb Strandbergi sõnul kindlasti tähelepanu pöörata planeerimisele. „Inimesed kolivad 30 kilomeetrit linnast välja ja siis sõidavad autoga mitmeid tunde tööle ja koju, see on tohutu raiskamine," lisas ta.
Strandbergi sõnul on üks suurimaid raiskajaid Eesti Energia. „Eesti Energia raiskab iga aasta 10 miljardi krooni väärtuses soojusenergiat,“ sõnas ta. Mõtteviisilt loodussäästliku poliitiku sõnul võiks ettevõte põlevkivi gaasistada. Gaasi on lihtne transportida ja seda saab siis tema sõnul efektiivsemalt kasutada elektri ja soojuse koostootmisjaamades. „Aastaid on Euroopa Liit rääkinud, et ärge põletage põlevkivi. Selle tegevuse lõpetamise asemele sõidab Parts Brüsselisse ja räägib seal, et seda peaks meil ikka teha lastama,“ sõnas Strandberg.
Poliitiku sõnul on ärimähe Urmas Sõõrumaa plaan rajada Väosse elektri ja soojuse koostootmisjaam mõistlik, sest siis saab elektritootmisel tekkiva soojuse kütteks ära kulutada ja Eesti Energia võiks sarnasid jaamu mujalegi rajada.
Strandbergi sõnul ei saa kõigis teemades eeskuju võtta Soomest. „Seal on tuumajaamad, mis annavad pidevalt stabiilset elektrienergiat, sest neil on metalli, paberi, puidu ja muu tööstus, mis 24 tundi päevas 7 päeva nädalas vajab energiat. Meil sellist tööstust ei ole,“ seletas ta.

Seotud lood

Uudised
  • 29.02.08, 15:05
Strandberg: tegu on tuumareaktori müügikampaaniaga
Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige ja eestkõneleja Marek Strandberg kritiseeris täna erakonna nimel tuumajaama ehituse plaani öeldes, et Eestis pole nii suurt energia nõudlust ning tuumaenergia pole odav. Erakond kahtlustab, et tegu on tuumareaktori müügikampaaniaga.
Uudised
  • 28.02.08, 10:02
Liive tahab Eestisse ehitada tuumajaama
Baltimaade suurim energiatootja Eesti Energia võib ehitada Eestisse 400megavatise tuumareaktori, sest ettevõte tahab vähendada sõltuvust põlevkivienergiast.
Uudised
  • 28.02.08, 14:02
Kilk ei kardaks tuumajaama läheduses elada
Eesti Energia nõukogu liige Rein Kilk peab tuumajaama keskkonnasõbralikuks energia tootmise viisiks ning ise ta tuumajaama läheduses elamist ei pelgaks.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.10.24, 21:54
Millega arvestada talviste tööriiete valikul?
Spetsiaalne talvine tööriietus on hädavajalik, et külmas ja karmides ilmastikutingimustes töötades oleks soe, mugav ja ohutu. Talveriietuse konkreetne tüüp sõltub töö iseloomust, ohutusnõuetest ja ilmastikutingimustest. Grolls tööriiete ja isikukaitsevahendite kaupluste juhataja Martin Lokk annab ülevaate olulistest punktidest, mida peaks arvesse võtma talviste tööriiete valimisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele