Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soe talv ja majanduslangus pani puidutööstuse kiratsema
Tänavune soe talv on küttekulude kokkuhoiu
mõttes olnud igati hea, kuid puidutööstustele üks viimaste aastakümnete
murerohkemaid.
Mitu saetööstust on tooraine nappuses oma tegevuse lõpetanud ja allesjäänud puidutööstustele on vesine talv toonud rohkesti uusi muresid, mis kipuvad metsameestele üle jõu käima, kirjutas Virumaa Teataja.
“Viimased aastad pole metsameestele kerged olnud, sest nappima on hakanud kvaliteetset kodumaist palgimaterjali,” rääkis Vajangul asuva ASi Kasepuu saeveski omanik Marmelt Riibe.
„Pehme talv ja mudasse uppuvad metsateed ei võimalda palgikoormaid välja vedada,” kirjeldas Marmelt Riibe olukorda meie metsades ning lisas, et veel hullem on olukord seal, kus ikkagi puud metsast välja on veetud ja nüüd suured poriroopas ja rikutud teed asuvad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul on häda ka majanduslanguses, mis on pidurdanud järsult ehitustegevust ja saematerjali järele puudub vajadus.
Eesti tööstusettevõtete toodang suurenes
2007. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga, kuid vähenes käesoleva aasta
maiga võrreldes, teatas Statistikaamet.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.