Tänavune soe talv on küttekulude kokkuhoiu
mõttes olnud igati hea, kuid puidutööstustele üks viimaste aastakümnete
murerohkemaid.
Mitu saetööstust on tooraine nappuses oma tegevuse lõpetanud ja allesjäänud puidutööstustele on vesine talv toonud rohkesti uusi muresid, mis kipuvad metsameestele üle jõu käima, kirjutas Virumaa Teataja.
“Viimased aastad pole metsameestele kerged olnud, sest nappima on hakanud kvaliteetset kodumaist palgimaterjali,” rääkis Vajangul asuva ASi Kasepuu saeveski omanik Marmelt Riibe.
„Pehme talv ja mudasse uppuvad metsateed ei võimalda palgikoormaid välja vedada,” kirjeldas Marmelt Riibe olukorda meie metsades ning lisas, et veel hullem on olukord seal, kus ikkagi puud metsast välja on veetud ja nüüd suured poriroopas ja rikutud teed asuvad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul on häda ka majanduslanguses, mis on pidurdanud järsult ehitustegevust ja saematerjali järele puudub vajadus.
Seotud lood
Eesti tööstusettevõtete toodang suurenes
2007. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga, kuid vähenes käesoleva aasta
maiga võrreldes, teatas Statistikaamet.
ASi Toftan tegevdirektori Martin Arula
sõnul likvideerib puidu tollimaksu uus tõus Venemaa puiduekspordi
Eestisse, kirjutas dv.ee.
Stora Enso Timberi
kommunikatsioonispetsialist Sven Lillepalu sõnul on puidutööstuse kasvu
taandumise taga jahtunud ehitusturg.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.