Seekord räägiti foorumil Eesti majanduse jätkusuutlikust poolest. „Me ei muretse, mis toimub kuue kuu pärast, vaid 15-20 aasta pärast, et jõuda Euroopa edukate riikide hulka,“ märkis Pärna.
„Kui võrrelda, kuidas on läinud saatusekaaslastega, siis vähesed Ida-Euroopa riigid on kahe faasi, progressi ja regressi vahel. Vähesed on edenevad riigid,“ rääkis Pärna.
Eesti on Tšehhi, Ungari ja Maltaga samal tasemel. „Teised ELi laienenud riigid on ühe „kasti“ võrra maas,“ ütles Pärna. „Et jõuda tippu, tuleb teha olulisi muutusi, meil töötab liiga palju inimesi madala tootlikkusega sektoris, mis kaugele ei vii,“ selgitas ta.
Samuti ei lisa me piisavalt väärtust kaupadele (sh elektroonikatoodetele), mille komponente Eesti ühelt poolt impordib, allhankena komplekteerib ja seejärel maailma edasi saadab. "Maailma mõttes tipus olev riik vajab vähemalt 10-15% suurust hõivet kõrge lisandväärtusega maailmaturule orienteeritud valdkondades,” ütles Pärna. Pärna võrdles, et töötava tööstuse töötaja tootlikkuse erinevus Taaniga on kuus korda. Näiteks Jaapanis töötab 90% inimestest valdkondades, mis on madala tootlikkusega.
Pärna pakkus ühe variandina tippu jõudmiseks, et me töötame, toodame ja müüme mujal, kuid juhtimine käib Eestis. „Oluline on haridus, kust tulevad globaalsed mõtted. Tuleks tegeleda rahvusvaheliste õppeprogrammidega või tuua sisse küpseid inimesi – mitte sini- vaid valgekraesid,“ rääkis ta.
„Meil on hea positsioon, et edasi minna, peame ühiskonda mobiliseerima,“ ütles Pärna.
Seotud lood
„Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis
ja tulevikuväljavaated” analüüsraportit tutvustaval pressikonverentsil
ütles projekti üks täitja, professor Raul Eamets, et Eesti majanduse
struktuurimuutusega seoses ei jää Kreenholmi juhtum ainsaks.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.