Eesti arengufondi juhatuse esimees Ott
Pärna ütles aripaev.ee-le, et Eesti jõuab kindlasti rikaste riikide hulka, kuna
oleme piisavalt väike, et kiiresti muutuda.
„Muidugi jõuab Eesti rikaste riikide hulka,“ ütles Pärna. „Eestil on potentsiaali piisavalt. Oleme piisavalt väike, et muutuda kiiresti,“ sõnas ta.
„Oluline on koostöö era- ja avaliku sektori ning arvamusliidrite vahel. Küsimus on mobiliseerimises,“ rääkis Pärna.
Eesti arengufondi poolt tellitud analüüsraporti „Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated” pressikonverentsil ütles Pärna, et uuringud on koostatud selleks, et diskussioone algatada.
Seekord räägiti foorumil Eesti majanduse jätkusuutlikust poolest. „Me ei muretse, mis toimub kuue kuu pärast, vaid 15-20 aasta pärast, et jõuda Euroopa edukate riikide hulka,“ märkis Pärna.
„Kui võrrelda, kuidas on läinud saatusekaaslastega, siis vähesed Ida-Euroopa riigid on kahe faasi, progressi ja regressi vahel. Vähesed on edenevad riigid,“ rääkis Pärna.
Eesti on Tšehhi, Ungari ja Maltaga samal tasemel. „Teised ELi laienenud riigid on ühe „kasti“ võrra maas,“ ütles Pärna. „Et jõuda tippu, tuleb teha olulisi muutusi, meil töötab liiga palju inimesi madala tootlikkusega sektoris, mis kaugele ei vii,“ selgitas ta.
Samuti ei lisa me piisavalt väärtust kaupadele (sh elektroonikatoodetele), mille komponente Eesti ühelt poolt impordib, allhankena komplekteerib ja seejärel maailma edasi saadab. "Maailma mõttes tipus olev riik vajab vähemalt 10-15% suurust hõivet kõrge lisandväärtusega maailmaturule orienteeritud valdkondades,” ütles Pärna. Pärna võrdles, et töötava tööstuse töötaja tootlikkuse erinevus Taaniga on kuus korda. Näiteks Jaapanis töötab 90% inimestest valdkondades, mis on madala tootlikkusega.
Pärna pakkus ühe variandina tippu jõudmiseks, et me töötame, toodame ja müüme mujal, kuid juhtimine käib Eestis. „Oluline on haridus, kust tulevad globaalsed mõtted. Tuleks tegeleda rahvusvaheliste õppeprogrammidega või tuua sisse küpseid inimesi – mitte sini- vaid valgekraesid,“ rääkis ta.
„Meil on hea positsioon, et edasi minna, peame ühiskonda mobiliseerima,“ ütles Pärna.
Seotud lood
„Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis
ja tulevikuväljavaated” analüüsraportit tutvustaval pressikonverentsil
ütles projekti üks täitja, professor Raul Eamets, et Eesti majanduse
struktuurimuutusega seoses ei jää Kreenholmi juhtum ainsaks.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.
Enimloetud
6
“Kui regulatiivsed piirangud muutuvad liiga keeruliseks, kaalume tootmise viimist Eestist välja”
Hetkel kuum
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
Tagasi Tööstusuudised esilehele