„Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis
ja tulevikuväljavaated” analüüsraportit tutvustaval pressikonverentsil
ütles projekti üks täitja, professor Raul Eamets, et Eesti majanduse
struktuurimuutusega seoses ei jää Kreenholmi juhtum ainsaks.
„Tööstuse valdkondade vahetusega seoses ei jää Kreenholmi juhtum ainsaks,“ ütles professor.
„Küsimus on selles, kui palju oleme me valmis inimesi ümber koolitama. Või oleme fakti ees, et mõni tuhat inimest jääb ilma tööta,“ rääkis Eamets.
Arengufondi foorumil toodi välja, et ebasobiva ettevalmistusega töötajad, riigihalduse nõrkus ning vilets tööeetika on Eesti kõige põletavamad probleemid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti arengufondi juhatuse esimees Ott
Pärna ütles aripaev.ee-le, et Eesti jõuab kindlasti rikaste riikide hulka, kuna
oleme piisavalt väike, et kiiresti muutuda.
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.