Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majandusteadlane: Kreenholmi juhtum ei jää ainsaks
„Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis
ja tulevikuväljavaated” analüüsraportit tutvustaval pressikonverentsil
ütles projekti üks täitja, professor Raul Eamets, et Eesti majanduse
struktuurimuutusega seoses ei jää Kreenholmi juhtum ainsaks.
„Tööstuse valdkondade vahetusega seoses ei jää Kreenholmi juhtum ainsaks,“ ütles professor.
„Küsimus on selles, kui palju oleme me valmis inimesi ümber koolitama. Või oleme fakti ees, et mõni tuhat inimest jääb ilma tööta,“ rääkis Eamets.
Arengufondi foorumil toodi välja, et ebasobiva ettevalmistusega töötajad, riigihalduse nõrkus ning vilets tööeetika on Eesti kõige põletavamad probleemid.
Seotud lood
Eesti arengufondi juhatuse esimees Ott
Pärna ütles aripaev.ee-le, et Eesti jõuab kindlasti rikaste riikide hulka, kuna
oleme piisavalt väike, et kiiresti muutuda.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele