„Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis
ja tulevikuväljavaated” analüüsraportit tutvustaval pressikonverentsil
ütles projekti üks täitja, professor Raul Eamets, et Eesti majanduse
struktuurimuutusega seoses ei jää Kreenholmi juhtum ainsaks.
„Tööstuse valdkondade vahetusega seoses ei jää Kreenholmi juhtum ainsaks,“ ütles professor.
„Küsimus on selles, kui palju oleme me valmis inimesi ümber koolitama. Või oleme fakti ees, et mõni tuhat inimest jääb ilma tööta,“ rääkis Eamets.
Arengufondi foorumil toodi välja, et ebasobiva ettevalmistusega töötajad, riigihalduse nõrkus ning vilets tööeetika on Eesti kõige põletavamad probleemid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti arengufondi juhatuse esimees Ott
Pärna ütles aripaev.ee-le, et Eesti jõuab kindlasti rikaste riikide hulka, kuna
oleme piisavalt väike, et kiiresti muutuda.
Tänapäevane tootmisprotsesside planeerimine nõuab tõhusust – täpsust ja kiirust, mida ei ole võimalik saavutada ilma operatiivsete reaalaja andmeteta. See teema tõusis teravalt esile Covidi ajal, kui tarneahelad olid tugevalt häiritud, ning on jätkuvalt väga oluline, sest rahvusvaheline ärikeskkond on endiselt volatiilne.