Nii mõnegi suure naftaeksportija majandused
kasvavad nii kiiresti, et lähima kümne aasta jooksul võivad neist saada
netoimportijad, kirjutab The New York Times.
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmesriikides on Indoneesiast juba saanud nafta importija, mõnede arvutuste kohaselt juhtub see lähima viie aasta jooksul Mehhikoga ning varsti pärast seda Iraaniga. Viimane on praegu suuruselt neljas naftaeksportija maailmas.
Olukorra teeb hullemaks asjaolu, et osad naftariikide valitsused subsideerivad ülitugevasti bensiinimüüki müües seda hinnaga seitse USA senti gallon (umbes 20 senti liiter), kirjutab ajaleht, mis ekspertide sõnul soodustab raiskamist, kirjutab ajaleht.
Investeerimispanga CIBC World Marketsi värske analüüsi kohaselt kahaneb naftatootjate omatarbimise tõttu kümnendi lõpuks 2,5 miljoni barreli võrra ööpäevas, mis on umbes kolm protsenti globaalsest nõudmisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Naftabarreli hind hüppas täna taas ülapoole
90 dollari taset pärast seda, kui Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
(OPEC) otsustas mitte suurendada tootmist.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.