Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Naftaeksportijatest võivad peagi saada importijad
Nii mõnegi suure naftaeksportija majandused
kasvavad nii kiiresti, et lähima kümne aasta jooksul võivad neist saada
netoimportijad, kirjutab The New York Times.
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmesriikides on Indoneesiast juba saanud nafta importija, mõnede arvutuste kohaselt juhtub see lähima viie aasta jooksul Mehhikoga ning varsti pärast seda Iraaniga. Viimane on praegu suuruselt neljas naftaeksportija maailmas.
Olukorra teeb hullemaks asjaolu, et osad naftariikide valitsused subsideerivad ülitugevasti bensiinimüüki müües seda hinnaga seitse USA senti gallon (umbes 20 senti liiter), kirjutab ajaleht, mis ekspertide sõnul soodustab raiskamist, kirjutab ajaleht.
Investeerimispanga CIBC World Marketsi värske analüüsi kohaselt kahaneb naftatootjate omatarbimise tõttu kümnendi lõpuks 2,5 miljoni barreli võrra ööpäevas, mis on umbes kolm protsenti globaalsest nõudmisest.
Naftabarreli hind hüppas täna taas ülapoole
90 dollari taset pärast seda, kui Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
(OPEC) otsustas mitte suurendada tootmist.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.