Nii mõnegi suure naftaeksportija majandused
kasvavad nii kiiresti, et lähima kümne aasta jooksul võivad neist saada
netoimportijad, kirjutab The New York Times.
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmesriikides on Indoneesiast juba saanud nafta importija, mõnede arvutuste kohaselt juhtub see lähima viie aasta jooksul Mehhikoga ning varsti pärast seda Iraaniga. Viimane on praegu suuruselt neljas naftaeksportija maailmas.
Olukorra teeb hullemaks asjaolu, et osad naftariikide valitsused subsideerivad ülitugevasti bensiinimüüki müües seda hinnaga seitse USA senti gallon (umbes 20 senti liiter), kirjutab ajaleht, mis ekspertide sõnul soodustab raiskamist, kirjutab ajaleht.
Investeerimispanga CIBC World Marketsi värske analüüsi kohaselt kahaneb naftatootjate omatarbimise tõttu kümnendi lõpuks 2,5 miljoni barreli võrra ööpäevas, mis on umbes kolm protsenti globaalsest nõudmisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Naftabarreli hind hüppas täna taas ülapoole
90 dollari taset pärast seda, kui Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
(OPEC) otsustas mitte suurendada tootmist.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.