Nii mõnegi suure naftaeksportija majandused
kasvavad nii kiiresti, et lähima kümne aasta jooksul võivad neist saada
netoimportijad, kirjutab The New York Times.
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmesriikides on Indoneesiast juba saanud nafta importija, mõnede arvutuste kohaselt juhtub see lähima viie aasta jooksul Mehhikoga ning varsti pärast seda Iraaniga. Viimane on praegu suuruselt neljas naftaeksportija maailmas.
Olukorra teeb hullemaks asjaolu, et osad naftariikide valitsused subsideerivad ülitugevasti bensiinimüüki müües seda hinnaga seitse USA senti gallon (umbes 20 senti liiter), kirjutab ajaleht, mis ekspertide sõnul soodustab raiskamist, kirjutab ajaleht.
Investeerimispanga CIBC World Marketsi värske analüüsi kohaselt kahaneb naftatootjate omatarbimise tõttu kümnendi lõpuks 2,5 miljoni barreli võrra ööpäevas, mis on umbes kolm protsenti globaalsest nõudmisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Naftabarreli hind hüppas täna taas ülapoole
90 dollari taset pärast seda, kui Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
(OPEC) otsustas mitte suurendada tootmist.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.