Naftabarreli hind hüppas täna taas ülapoole
90 dollari taset pärast seda, kui Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
(OPEC) otsustas mitte suurendada tootmist.
Brenti segu jaanuarilepingute hind oli kella neljaks kerkinud Londoni rahvusvahelisel börsil 1,6 protsendi võrra 90,93 dollarini barrel.
„Meie positsioon on selline, et pakkumine ja nõudlus on tasakaalus ning naftahulga suurendamiseks pole vajadust,” kommenteeris naftakartelli otsust Iraani naftaminister Gholamhossein Nozari. Talle sekundeeris OPECi peasekretär Abdullah al-Badri, kelle sõnul ei ole nafta hinnal mitte mingisugust põhjust tõusta, sest musta kulla laovarud on piisavad. „Pole mingit põhjust, et hinnad läheksid üle 100 dollari taseme,” lausus ta.
Mõned naftakartelli liikmesriigid jagavad siiski tarbijariikide muret, et liigkõrge nafta hind mõjub globaalsele majanduskasvule pärssivalt ning lõpptulemusena ka nafta hinnale. Aga valdava osa ministrite seisukoha kohaselt ei suuda nad hinda kontrollida ning see on pigem turuspekulantide pärusmaa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Järgmine kord kohtub OPEC 1. veebruaril, mil vaadatakse tootmispoliitika taas üle.
OPEC kehtestas tootmiskvoodid organisatsiooni uutele liikmetele Angoolale ja Ecuadorile. 12 liikmesriigi kogutoodang (ilma Iraagita) on 29,67 miljonit barrelit ööpäevas.
Seotud lood
Nafta tarbimine kasvab talve saabudes, kuid
pole kindel, kas OPEC suurendab sel talvel toodangut, vahendas The Arabian
Business Saudi Araabia naftaministri öeldut.
Nii mõnegi suure naftaeksportija majandused
kasvavad nii kiiresti, et lähima kümne aasta jooksul võivad neist saada
netoimportijad, kirjutab The New York Times.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.