Kaks päeva pärast Ukraina
parlamendivalimisi, kui terendama hakkas läänemeelsete oranžide jõudude edumaa,
esitas Gazprom Kiievile karmisõnalise ultimaatumi suure gaasivõla
tasumiseks.
Kui Ukraina ei maksa selle kuu jooksul 1,3 miljardi dollari suurust gaasivõlga, võib Gazprom novembris gaasitarneid Ukrainale vähendada, teatas monopol teisipäeva õhtul. Ühtlasi informeeriti võimalikest tarnehäiretest Gazpromi kliente Euroopas, kirjutas Äripäev.
"Venemaa leidis, et aeg on sekkuda," ütles ajalehele Financial Times investeerimispanga Lehman Brothers strateeg Kaushik Rudra. "Ehkki valimistulemusi ei saa muuta, on see viis, kuidas märku anda, et kui Julia Tõmošenko võimule tuleb, lähevad suhted pingeliseks."
Tõmošenko oleks peaministrikandidaat, kui 2004. aasta oranži revolutsiooni liitlased jälle seljad kokku paneks. Üks tema peamisi lubadusi on ümber vaadata Venemaa ja Ukraina vahel kehtivad gaasilepped.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Praegune peaminister Viktor Janukovitš kiirustas eile ka gaasivõla küsimuses initsiatiivi haarama, läkitades Moskvasse energiaministri Juri Boiko. Ministriga kohtumise järel teatas Gazpromi juhatuse esimees Dmitri Medvedev, et Ukraina valitsus lubab võla tähtajaks likvideerida. Milline valitsus ja kes selle moodustab, on aga esialgu lahtine.
Ukrainas toimuvat jälgib pinevalt Euroopa Liit - 85 protsenti Venemaalt imporditavast gaasist jõuab kohale läbi Ukraina. 2006. aasta alguses katkestas Gazprom paariks päevaks Ukraina gaasiga varustamise, sest Kiiev ei nõustunud Gazpromi pakutud neljakordse hinnatõusuga. Gaasinappust tuli tunda ka ELi riikidel.
Seotud lood
Ukraina hakkab 2008. aastal ostma
Gazpromilt gaasi 179,5 dollarit tuhande kuupmeetri kohta. See on ligi 40
protsendi võrra kõrgem hind kui praegu, vahendab Kommersant.
Venemaa ja Ukraina leppisid tulevast
aastast kokku 50%se gaasi hinnatõusu.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.