Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev, Электронный справочник Äripäev • 7. juuni 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kommentaar: Eestis tuleks bensiini hinda langetada

Ehkki nafta hind on viimasel ajal märkimisväärselt tõusnud, ei tohiks see kütuste jaehinnale mõju avaldada.

Pigem vastupidi, naftasaaduste hulgihindade liikumist vaadates oleks õigem oodata, et suuremad kütusemüüjad bensiini hinda peatselt hoopis langetaks.

Pliivaba bensiini 95 hulgihind Rotterdami sadamas, mis on meie piirkonna nn turuhind, on alates mai algusest langenud 70 dollari võrra tonnist ehk ligikaudu kümnendiku. Ümberarvutatuna tähendab see hulgihinna langust mai alguse 7,15 kroonilt liitrist 6,55 kroonini praegu ehk kuuekümne sendi võrra. Suuremad kütusemüüjad on samal ajal kergitanud bensiini jaehinda 13,60 kroonilt aprilli lõpus praegusele 14,40 kroonile. Seega liiguvad bensiini hulgihind ja Eesti jaehind vastupidistes suundades.

Enamgi veel, pliivaba bensiini 98 jaehind on meie tanklates millegipärast 40-50 senti bensiini 95 hinnast kõrgem. Kui aga vaadata hulgihindu Rotterdami sadamas, siis on kahe bensiiniliigi hinnavahe mõni dollar tonni kohta, mis teeb bensiiniliitri hinnavaheks mõne sendi.

Kütusefirmade esindajad ja mõned investeerimispankurid räägivad viimasel ajal bensiini hinna tõusust rekordtasemele USAs. Samas tuleb aga märkida, et Euroopa kütuste hinnastruktuuris on suur osa aktsiisil, mis on puhvriks nafta hulgihinna mõjule. Lisaks sellele kujuneb seal naftasaaduste hind börsil, kus kaubeldakse tulevikutehingutega.

Jaga lugu
Toostusuudised.ee toetajad:
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077