Alates juunist lisandus kõikide Eesti
Energia klientide elektriarvetele taastuvenergia tasu 2,18 senti
kilovatt-tunnist, mis arvestades rohelise energia osakaalu kogu
energiatootmisest, teeb kilovatt-tunni hinnaks 72,7 krooni.
Kodanik Peteri teatas aripaev.ee-le, et kuigi esmapilgul tundub taastuvenergia tasu elektriarves olevat väga väike, siis taastuvenergia osakaalu arvestades on see summa väga suur.
"Võtsin nõuks (arvel - toim) lugeda ka tärniga tähistatud peenikest kirja allpool, kus on kirjas, et 2006. aastal toodeti taastuvast energiast vaid 0,03% elektrienergiast. Sportlikust huvist arvutasin kui palju minu taastuvenergia kilovatttund maksab," kirjutas Peteri.
Arvestades, et tema kogu maikuu elektritarbimine oli 245 kWh, siis 0,03% sellest on 0,0735 kWh. 5,34 krooni, mis oli arvele märgitud taastuvenergia tasu, jagatuna 0,0735 KWh, teeb taastuvenergia kilovatt-tunni hinnaks 72,653 krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kui Eesti Energia on kohustatud ostma taastuvenergiat hinnaga kusagil 1 krooni kandis (1. maist 115 senti kilovatt-tunnist - toim), siis tema vaheltkasu on ikka väga suur," kurtis kirjutaja, kes ise on igati taastuvenergia poolt.
Eesti Energia teatas varem, et kogutud toetus läheb Eestis tegutsevate taastuvenergia tootjate rahastamiseks. Ettevõtte sõnul maksti 2006 aastal toetusteks ca 67,8 miljonit krooni.
Seotud lood
Vastuseks eile mureliku kodanik Peteri
arvutustele taastuvenergia hinna kohta, teatas Eesti Energia, et arvutuse
aluseks võetud rohelise energia osakaal on eelmise aasta näitaja, mis sel aastal
tuleb kordades suurem. Uute algandmetega arvutades tuleb rohelise energia
hinnaks sel aastal keskmiselt 83,8 senti.
Alates 1. maist 2007. kehtima hakkava
elektrituruseaduse muudatusega kujuneb taastuvenergia lõpphind tarbijale
üllatavalt ja ebamõistlikult kõrgeks, teatas tarbijakaitseamet avalikus
pöördumises Riigikogu ja valitsuse poole.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.