Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kommentaar: kas roheline energia maksab 72,7 krooni kilovatt-tunnist?
Alates juunist lisandus kõikide Eesti
Energia klientide elektriarvetele taastuvenergia tasu 2,18 senti
kilovatt-tunnist, mis arvestades rohelise energia osakaalu kogu
energiatootmisest, teeb kilovatt-tunni hinnaks 72,7 krooni.
Kodanik Peteri teatas aripaev.ee-le, et kuigi esmapilgul tundub taastuvenergia tasu elektriarves olevat väga väike, siis taastuvenergia osakaalu arvestades on see summa väga suur.
"Võtsin nõuks (arvel - toim) lugeda ka tärniga tähistatud peenikest kirja allpool, kus on kirjas, et 2006. aastal toodeti taastuvast energiast vaid 0,03% elektrienergiast. Sportlikust huvist arvutasin kui palju minu taastuvenergia kilovatttund maksab," kirjutas Peteri.
Arvestades, et tema kogu maikuu elektritarbimine oli 245 kWh, siis 0,03% sellest on 0,0735 kWh. 5,34 krooni, mis oli arvele märgitud taastuvenergia tasu, jagatuna 0,0735 KWh, teeb taastuvenergia kilovatt-tunni hinnaks 72,653 krooni.
"Kui Eesti Energia on kohustatud ostma taastuvenergiat hinnaga kusagil 1 krooni kandis (1. maist 115 senti kilovatt-tunnist - toim), siis tema vaheltkasu on ikka väga suur," kurtis kirjutaja, kes ise on igati taastuvenergia poolt.
Eesti Energia teatas varem, et kogutud toetus läheb Eestis tegutsevate taastuvenergia tootjate rahastamiseks. Ettevõtte sõnul maksti 2006 aastal toetusteks ca 67,8 miljonit krooni.
Seotud lood
Vastuseks eile mureliku kodanik Peteri
arvutustele taastuvenergia hinna kohta, teatas Eesti Energia, et arvutuse
aluseks võetud rohelise energia osakaal on eelmise aasta näitaja, mis sel aastal
tuleb kordades suurem. Uute algandmetega arvutades tuleb rohelise energia
hinnaks sel aastal keskmiselt 83,8 senti.
Alates 1. maist 2007. kehtima hakkava
elektrituruseaduse muudatusega kujuneb taastuvenergia lõpphind tarbijale
üllatavalt ja ebamõistlikult kõrgeks, teatas tarbijakaitseamet avalikus
pöördumises Riigikogu ja valitsuse poole.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
7 küsimust, millele tasuvusanalüüs peaks vastuse andma
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele