Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tarbijakaitsjad: taastuvenergia teeb elektri ebamõistlikult kalliks
Vastu võetud seadusemuudatus tähendab elektritarbijatele põhimõttelisi muudatusi. Kuni elektrituruseaduse muudatuse vastuvõtmiseni oli Eesti Energia AS põhivõrk kohustatud ostma taastuvelektrit hinnaga 81 senti/kwh, kuid alates 1. maist 2007. on ta kohustatud ostma taastuvelektrit (puidust, jäätmetest, tuulest, turbast jne) hinnaga 115 senti/kwh.
Hinnakasv on 42%, mis tähendab seda, et paari aasta pärast (kui jõudsalt kerkivad tuulepargid saavutavad täisvõimsuse), hakkavad tarbijad taastuvenergia toetuseks maksma kokku 600-700 mln krooni aastas, mis tähendaks igale elektritarbijale hinnalisa 8,5 senti iga kw/h kohta.
Samas kallinevad selle aja sees tõenäoliselt ka põlevkivi ja võrguteenused, mistõttu elektri hind tõuseb veelgi. Taastuvenergiaallikate (näiteks tuul) puhul tuleb kindlasti arvestada seda, et palju sõltub ilmatikuoludest. Ka tuulevaikse ilmaga tuleb tagada stabiilne elektrivool. Selleks tuleb Eesti Energia AS-il tõenäoliselt teha lisainvesteeringuid elektri varustuskindluse tagamiseks, mis lõpuks avaldub lisarahana tarbija rahakotist. Taastuvenergia lõpphind tarbijale kujuneb üllatavalt ja ebamõistlikult kõrgeks.
Riigikogus kinnitatud energeetika arengukava järgi peab taastuvate energiaallikate osakaal Eesti elektrinõudluses kasvama praeguselt 2%-lt aastaks 2010 kuni 5,1%-ni. Kuid uue seadusemuudatuse valguses võib nende osakaal tõusta isegi kuni 14%-ni.
Eelnimetatust tulenevalt tekkisid tarbijakaitseorganisatsioonidel järgmised küsimused:
Miks Eesti tarbija peab maksma oluliselt kõrgemat hinda keskkonnasõbralikuma elektri eest?Kas varasemast märgatavalt kõrgem toetusemäär taastuvelektri tootjatele on piisavalt põhjendatud?Miks Eesti elanikele olulise tootega seotud küsimusi ei arutatud eelnevalt rahvaga ega teavitatud üldsust sellistest olulistest muudatustest?
Elektritarbija on valmis maksma mõistlikult kallimat hinda, kui ta teab, et varustuskindlus on garanteeritud ja ka keskkond jääb puhtamaks. Milline on aga mõistlik hind, seda tuleb põhjalike arvutuste alusel ja arusaadavas keeles rahvale selgitada. Elektrihind ei tõuse ainult kodutarbijale vaid ka (väike)ettevõtjatele, mis omakorda tuleb bumerangina tarbijale kallima toote näol tagasi. Meie arvates tuleb veebruaris vastuvõetud taastuvenergia uued toetusmäärad üle vaadata. Kas arvutuste tegemisel on arvestatud kõiki olulisi näitajaid? Kas Eestis elab piisavalt palju jõukaid tarbijaid, kes suudavad sellise hinnaga pakutavat keskkonnasõbralikumat elektrit osta? küsivad tarbijakaitsjad.
Seotud lood
Alates juunist lisandus kõikide Eesti
Energia klientide elektriarvetele taastuvenergia tasu 2,18 senti
kilovatt-tunnist, mis arvestades rohelise energia osakaalu kogu
energiatootmisest, teeb kilovatt-tunni hinnaks 72,7 krooni.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele