2. märts 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Samuti on inimeste teadlikkus teemast praegu kõrgem kui tavaliselt tänu kliimadebatile ja publikumenule, mis on osaks saanud värskelt Oscariga pärjatud USA endise asepresidendi Al Gore'i dokumentaalfilmile "Ebamugav tõde". Film räägib inimtegevuse mõjust kliima soojenemisele ja selle tõsistest tagajärgedest.

Kehtib ka klassikaline definitsioon, et ülemkihid ei saa ja alamkihid ei taha. Midagi muutmata seniste trendide jätkudes ootab Euroopat ees ebastabiilne, must ja kallis energiatulevik. Suureneb sõltuvus impordist, õõnestades mitte üksi Euroopa majanduslikku, vaid ka geopoliitilist julgeolekut, kliima soojenemist põhjustavate fossiilsete kütuste tarbimine jätkab kiiret kasvu ning konkurents maailma energiaressurssidele läheb järjest teravamaks. Märke, et "alamkihid" ei taha, võib leida algatustest a la Saksamaa keskkonnaministri Sigmar Gabrieli üleskutse Euroopa Komisjonile, et EL traditsioonilised elektripirnid keelustaks või Londoni linnapea sarnastest plaanidest. Üksi säästupirnidele üleminek kärbiks ELi kasvuhoonegaase 25 miljoni tonni võrra aastas. Rääkimata sellest, millist efekti võiks anda hoonete soojakadude vähendamine.

10. jaanuaril tuli Euroopa Komisjon välja ELi ühtse energiapoliitika ettepanekuga, mis üritab lepitada kolm kohati vastuolulist eesmärki: tagada Euroopa Liidu energiajulgeolek, täita kliima soojenemise tõkestamiseks võetud eesmärgid ehk kärpida kasvuhoonegaase ning tagada kõige selle juures ka Euroopa tööstuse konkurentsivõime. Suur rõhk on pandud säästlikule tarbimisele - aastaks 2020 tahab Euroopa Liit kasvuhoonegaaside emissioone kärpida 1990. aasta tasemest 20% võrra. Samuti näeb kava ette taastuvenergia osakaalu olulist kasvu, mis kokkuhoiuga koos vähendaks energiaimpordi kasvu tempot. Oluliselt paremini peab toimima siseturg. Varustuskindluse tagamiseks paneb Komisjon ette tihendada koostööd Venemaa kõrval eelkõige Kesk-Aasia ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidega. Uudse keskkonnatehnoloogia väljatöötamine tagab aga Euroopa firmade püsimise innovatsiooni esirinnas.

Euroopa Parlamendis Komisjoni ettepanekut arutanud ekspertide arvates on see ambitsioonikas ja probleemid õigesti kaardistanud dokument. Peamise puudusena tuuakse välja liiga suurt rõhuasetust taastuvenergiale, mis hetkel ei ole veel majanduslikult tasuv, samas kui tuumaenergeetika saab teenimatult vähe tähelepanu ja poliitilist toetust. Nii volinik Piebalgsi kui Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA hinnangul jääb see energialiik lähiperspektiivis kindlasti üheks alternatiiviks, ehkki liikmesriikides on toetus tuumaenergeetikale väga erinev. Küll aga peab Euroopa Liit senisest rohkem aitama lahendusi leida tuumaenergeetika ohutuse ja jäätmekäitluse probleemidele.

Komisjoni energiapoliitika ettepanekut arutab 8.-9. märtsil Euroopa Liidu ülemkogu. Volinik Piebalgsi sõnul on väga vajalik, et ELi riigi- ja valitsusjuhid annaksid kavale tugeva poliitilise toetuse. Sest energiateema on keskne, selle lahenemisest sõltuvad nii kliima kui majanduse konkurentsivõime küsimused. Niisama oluline on, et seatud eesmärgid oleksid siduvad, et iga järgmine valitsus ei keeraks uuele kursile. Muidu riskib Euroopa Liit juurde saada veel ühe suurepäraselt sõnastatud ja ambitsioonika tööpaberi nagu Lissaboni strateegia ELi konkurentsivõime tõstmiseks, mis siduvate eesmärkide puudusel on kulgenud aeglaselt oma kaootilist rada.