Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti riik peab vähendama oma energeetilist sõltuvust Venemaast
Eesti suhtelise energeetilise sõltumatuse tagab 70% energia tootmine kodumaisest põlevkivist, millest hoolimata sõltub Eesti energiamajandus välismaistest tarnijatest – sisse veetakse vedelkütus ja kogu tarbitav maagaas imporditakse Venemaalt.
Energiajulgeoleku osas tuleb arvestada Venemaalt lähtuvaid riske. Esiteks Venemaa energiafirmade allutatust kesk-võimu kontrollile. Näiteks sel aastal on Venemaa katkestanud vähemalt korra maagaasitarned Ukrainasse, Moldovasse ja Gruusiasse. Teiseks mõjutab Venemaa suutlikkust tarnijana siseturu kasvav nõudlus, kasutuses olevate maardlate ammendumine.
Euroopa Liidu seisukohalt on Venemaa olnud suhteliselt stabiilne energiatarnija. Ennekõike seetõttu, et Venemaa on gaasi- ja naftajuhtmeid pidi Euroopaga seotud. Eesti probleemiks on, et Euroopa Liidu energiapoliitika väljatöötamisel on vähe arvestatud Balti riikide eraldatust Euroopa Liidu energiasüsteemidest ja nende tihedat seotust Venemaa energiasüsteemidega
Seda silmas pidades on Eesti huvides jätkata elektrienergia tootmist põlevkivist keskkonnasäästlikumalt ja koostootmisjaamades taastuvate kütuste baasil hajutatult, soodustada energiasästu ja alternatiivsete energiaallikate kasutamist.
Kuna transport on Eestis olulisim importkütuste tarbija, teenib kütuste kokkuhoid selles sektoris otseselt välissõltuvuse vähendamise eesmärki.
Venemaal on pikaajaline energiamajanduse arendamise plaan, mille üks eesmärke on energiatarnete ekspordi maksimaalne ärakasutamine majandusliku heaolu suurendamiseks. Eestile on selles plaanis jäetud vaid transiidikanali roll.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele