- ST
ABB jaoks ei ole kestlikkus lipp, mida pidupäeval lehvitada, vaid argipäeva osa
Kui tööstusettevõtete puhul räägitakse kestlikkusest tihti energiakulude, CO2-numbrite või rohepöörde kaudu, siis ABB Eesti juhtide silmis kajastub see vähesema raiskamise, pikema elueaga seadmete, turvalisema töökeskkonna ning targema energikasutuse näol.
Selline lähenemine on aidanud ettevõttel kasvada Eestis üheks ABB olulisemaks kompetentsikeskuseks Euroopas, kuhu on viimase kümne aasta jooksul investeeritud üle 60 miljoni euro.
Äripäeva raadio saates rääkisid ABB AS-i juhatuse esimees ja Balti riikide maajuht Signe Nurms ning tervise-, tööohutuse- ja keskkonnajuht Kaspar Kreek sellest, miks ei saa jätkusuutlikkus olla ettevõttes eraldi projekt, vaid peab olema osa igapäevasest tööviisist.
Ohutuskultuur ei teki plakatite, vaid eeskujuga
ABB saavutas eelmisel aastal tulemuse, milleni jõuavad vähesed suured tööstusettevõtted – ettevõttes ei olnud ühtegi tõsist tööõnnetust. Selle taga ei ole üksik kampaania või kontrolliprotsess, vaid aastatega kujunenud organisatsioonikultuur.
“Meie töötajad saavad aru sellest, et see ohutus ei ole ainult nende vastutus, vaid kogu ettevõtte ja juhtkonna vastutus,” rääkis Nurms. Juhtkond osaleb ise aktiivselt ohutusprotsessides ning see annab töötajatele selge sõnumi, et ohutus on väga oluline osa igapäevasest tööst, mitte formaalsus paberil.
ABB globaalset ohutus- ja jätkusuutlikkuskultuuri peetakse ettevõttes tugevaks konkurentsieeliseks ning Eesti töötajate puhul tõsteti esile just valmisolekut õppida ja uusi praktikaid kiiresti omaks võtta.
“Eesti inimesed on väga õpihimulised ja näevad, kuidas mujal tehakse, ning proovime seda siin veel paremini teha,” ütles Nurms.
Eestis tehtud investeeringud on kasvatanud ABB-st Euroopa kompetentsikeskuse
ABB tegutseb Eestis alates 1991. aastast ning on selle ajaga kasvanud väikesest müügiorganisatsioonist oluliseks Euroopa kompetentsikeskuseks, kus töötab pea 1000 inimest. Viimase kümne aasta jooksul on ettevõte investeerinud Eestisse üle 60 miljoni euro.
Jüri tehnoloogialinnakus asuvad sagedusmuundurite tehas, mootorite ja generaatorite tehas, tuulegeneraatorite hoolduskeskus ning testimiskeskus. Eesti roll on keskendunud peaasjalikult siinsele insenerivõimekusele.
“Me oleme tänaseks kasvanud tänu investeeringutele oluliseks kompetentsikeskuseks Euroopa,” sõnas Kreek.
Kestlikkus - see on ka juba olemasolevate seadete eluea pikendamine
Kestlikkus ei tähenda ABB jaoks ainult uute lahenduste loomist, vaid ka olemasolevate seadmete võimalikult pikka ja efektiivset kasutamist.
Üheks näiteks on tuulegeneraatorite hoolduskeskus, mille eesmärk ei ole ainult uute seadmete müük, vaid olemasolevate tööea pikendamine. “Me ei räägi ainult uute seadmete soetamisest, vaid seadmete eluea pikendamisest. See tähendab vähem jäätmeid ja väiksemat materjalikulu,” ütles Kreek ning lisas, et suurim keskkonnamõju tekib enamasti alles siis, kui seade kasutusse läheb.
Hetkel kuum
ABB hinnangul sünnib koguni 90% toote jalajäljest selle kasutamise faasis, mistõttu muutub kõige olulisemaks küsimuseks energiatõhusus.
Praktilise näitena toodi puidutööstusettevõte, kes saavutas ABB sagedusmuunduri kasutuselevõtuga 60-protsendilise energiavõidu ja säästis aastas ligikaudu 15 000 eurot.
Mõnikord annab suurima võidu kõige väiksem muudatus
ABB plaanib 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaase 80% ning jõuda süsinikuneutraalsuseni aastaks 2050. Selle nimel tehakse ettevõttes pidevalt väikseid ja suuri muudatusi.
Näiteks vahetati Jüri tehnoloogialinnakus plastikust katuseaknad soojuspidavamate lahenduste vastu ning ainuüksi see muudatus andis arvutuslikult 45 MWh energiasäästu aastas. Päikesepark katab nädalavahetuste baastarbimise ja ligikaudu 5% kogu aastasest energiavajadusest.
Praegu tegeletakse aktiivselt küttesüsteemide elektrifitseerimisega ehk liigutakse gaasiküttelt soojuspumpade suunas. Samuti soovitakse aastaks 2030 täielikult elektrilise autopargini, millest umbes 65% on juba täna elektrilised sõidukid.
Näitena toodi ka töötajate transport, milles kasutatakse kokku üheksat bussiliini, millega liigub iga päev tööle ning koju umbes 300 inimest.
Hea töökeskkond ei ole kulu, vaid investeering
Keskkonnateemade kõrval peatuti saates ka töötajate tervisel ja heaolul. ABB pakub töötajatele ravikindlustust, psühholoogilist abi, massaaži ja vaktsineerimist ning korraldab regulaarselt tervise- ja vaimse heaolu teemalisi ettevõtmisi.
“See, kui palju hea töökeskkond tööandjale tagasi annab, on tegelikult palju suurema hinnaga,” sõnas Nurms.
ABB panustab ka järelkasvu ja kogukonda
ABB panustab aktiivselt ka haridusse ning kogukondlikesse algatustesse. Koostööd tehakse TalTechi ja kutsekoolidega, toetatakse robootikahuvilisi lapsi Nutivõsu huvikoolis ning aidatakse kaasa reaalainete õpetajate arengule programmi “LaeEnd” kaudu.
Pikaajaline koostöö on ettevõttel ka Porkuni kooliga, kus erivajadustega lapsed joonistavad ABB-le igal aastal sadu jõulukaarte klientidele saatmiseks.
Nii Nurms kui Kreeks nentisid, et jätkusuutlikkus ei saa olla ettevõttes eraldi projekt või kampaania, vaid osa tavategevustest ning protsessidest.
Kuula ka raadiosaadet, kus antud teemadel peatuti:
Seotud lood
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt tööstussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.
Enimloetud
3
“Kestlikkusega ei saa ka liiale minna”
4
Viimased uudised
Täiendatud VKG kommentaariga!
Ettevõtte juht: “Meil on tegelikult väga head ärid”
Üritused
Hetkel kuum
Esimesed kuud on olnud intensiivsed: esimeses kvartalis ei realiseerunud kahjuks ka mitme suurema kliendi müügiprognoosid
Nõuanded tavatööstusele kaitsevaldkonda sisenemiseks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele