ABB vähendab oma jalajälge tegudega, mitte loosungitega

ABB AS-i juhatuse esimehe ja ABB Balti riikide maajuhi Signe Nurmsi sõnul ei saa kestlikkus olla ettevõttes kõrvalteema või üksik projekt. “Me vaatamegi kõike tervikuna ja vastutustundliku pilguga, hoolides oma töökeskkonnast, oma töötajatest ja sellest, et tegutseksime säästvalt,” ütleb ta.

ABB Balti riikide tervise-, tööohutuse- ja keskkonnajuht Kaspar Kreek lisab, et kestlikkus peab olema osa igapäevastest otsustest, mitte midagi sellist, mida meenutatakse vaid strateegiapäevadel. “See peaks olema üks osa tavategevustest ja kõigist protsessidest,” rõhutab ta.

ABB on Eestis tegutsenud ligi 35 aastat ning kasvanud selle ajaga üheks olulisemaks tehnoloogiatootjaks riigis. Jüri tehnoloogialinnakus töötab täna ligikaudu 1000 inimest ning seal asuvad mootorite ja generaatorite tehas, sagedusmuundurite tehas, kogu Euroopat teenindav tuulegeneraatorite hoolduskeskus ning kvaliteedi- ja töökindluse testimiskeskused. Viimase kümnendi jooksul tehtud investeeringud on toonud Eestisse nii uusi tootmisvõimekusi kui ka keerukaid energiatehnoloogia teenuseid. Ainuüksi eelmisel aastal avati Jüris tuulegeneraatorite globaalne hoolduskeskus ja suurte sünkroonstaatorite tootmisliin.

“Kui ABB on usaldanud Eestile ühe oma kõige keerukama tootmisvõimekuse Euroopas, siis on see suur tunnustus meie inseneridele ja spetsialistidele,” ütleb Nurms, kelle sõnul on ligi 35 tegevusaasta jooksul üles ehitatud kompetents olnud peamine põhjus, miks uusi investeeringuid on toodud just Eestisse.

“Eesti meeskond on oma kompetentsi, insenerioskuste, tootmisvõimekuse, usaldusväärsuse ja pühendumusega välja teeninud globaalse vastutuse ühe kõige keerukama tootmise ja teeninduse eest.”

ABB pikaajalisemaks eesmärgiks on vähendada oma tegevusest tulenevat süsinikuheidet vähemalt 80% võrra aastaks 2030 ning jõuda nullheitmeni aastaks 2050. Selle nimel on tehtud mitmeid investeeringuid nii energiakasutusse, hoonetesse kui ka transpordilahendustesse.

Üks suuremaid samme on olnud päikeseenergia kasutuselevõtt. Jüri tehnoloogialinnakus töötab kolm päikeseparki koguvõimsusega 516 kilovatti. Nende rajamisse investeeriti üle poole miljoni euro ning 2025. aastal tootsid need kokku 479 megavatt-tundi elektrit, mis katab ligikaudu kuus protsenti kogu linnaku energiavajadusest.

Olulist mõju on avaldanud ka valgustuse uuendamine. Tänaseks on 99% ABB tehnoloogialinnaku valgustusest LED-lahendustel, mis on aidanud säästa ligikaudu 5600 megavatt-tundi elektrit. Aastane elektrisääst ulatub umbes 11 protsendini ning lisaks väheneb suvisel soojemal ajal hoonete jahutusvajadus.

Energiatarbimist aitavad vähendada ka kaks õhk-vesi soojuspumbasüsteemi, mille kasutuselevõtt on vähendanud süsinikuheidet ligikaudu 120 tonni võrra aastas. Sagedusmuundurite tehases on tänu nendele lahendustele asendatud juba umbes 70 protsenti senisest gaasitarbimisest. “Alates 2020. aastast katavad kogu ostetud elektrienergia vajaduse roheenergia sertifikaadid,” lisab Kreek.

Mõnikord sünnivad märkimisväärsed tulemused aga ootamatult lihtsatest lahendustest. Näiteks andis katuseakende uuendamine ettevõttele ligi 43 megavatt-tunni suuruse energiasäästu aastas.

Ainult ühte ja kõige olulisemat keskkonnameedet pole Kreegi sõnul võimalik eraldi välja tuua, sest kõik on üks suur ring. “Päikesepargid, LED-valgustus, soojuspumbad, elektriautod ja roheelektri kasutamine – kõik need sammud aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Mõju tekib just nende tegevuste koosmõjust,” ütleb ta.

Tegu pole üksnes keskkonnaprojektidega, vaid need vähendavad reaalselt energiakulu ja parandavad töökindlust ja konkurentsivõimet.

Keskkonnamõju vähendamine ei piirdu ABB-s vaid tootmise ja hoonetega. Sama tähelepanelikult vaadatakse ka töötajate liikumist.

Ettevõttel on Jüris 46 elektriautode laadimispunkti ning 62 protsenti autopargist on juba täiselektriline. See tähendab ligikaudu 68 tonni väiksemat süsinikuheidet aastas.

Veelgi suuremat mõju avaldab töötajatele pakutav ühistransport. ABB teenindab üheksa bussiliiniga mitut töövahetust ning bussitransporti kasutab regulaarselt umbes 460 inimest, kellest ligikaudu 300 sõidab bussiga iga päev. Kokku läbivad bussid aastas umbes 350 000 kilomeetrit.

Alates 2024. aastast kasutatakse ettevõtte bussides HVO-diislit ehk taastuvtoorainest toodetud kütust, mis on aidanud vähendada süsinikuheidet hinnanguliselt 300 tonni võrra aastas.

“Antud lahendus tähendab seda, et sajad autod jäävad hommikul koju. Kui ettevõte investeerib töötajate aega ja mugavusse, tunnetavad inimesed selle väärtust väga otseselt,” ütleb Kreek. Tema sõnul on bussitranspordi mõju suurem, kui ainult CO2 numbrid näitavad. “See muudab ka suhtumist sellesse, miks me üldse kestlikkusest räägime.”

Kui keskkonnateemadest räägitakse palju, siis ABB juhid rõhutavad, et kestlikkusel on ka teine väga oluline mõõde ning selleks on inimesed.

“Ohutus on meie väärtus number üks ja see ei tohi olla ainult plakat seinal,” rõhutab Kreek.

Ettevõttes kasutatakse tegevuspõhist riskianalüüsi, mille käigus kaardistatakse iga tööetapi võimalikud ohud ning lepitakse kokku meetmed nende ennetamiseks. “Praktikas tähendab see, et juhtkond osaleb regulaarselt tööohutusringkäikudel. Ohutus ei ole üksnes tööohutusspetsialisti teema, vaid juhtkonna vastutus. Kui inimesed näevad, et juhid võtavad ohutust päriselt tõsiselt, siis muutub see ka organisatsiooni kultuuri loomulikuks osaks.”

Täpselt sama põhjalikult lähenetakse ka töötajate tervisele. ABB pakub ravikindlustust nii oma töötajatele kui ka renditöötajatele, toetab nägemisvahendite soetamist, korraldab vaktsineerimisi ning võimaldab kasutada massaažiteenust ja spordikompensatsiooni. Ettevõttes töötab tervishoiuspetsialist, kelle poole saab tervisemure korral pöörduda.

Suur fookus on ABBs vaimsel tervisel. Korraldatakse erinevaid teemanädalaid ja praktilisi koolitusi ning tervisekindlustus võimaldab vajadusel pöörduda psühholoogi või terapeudi poole. “Usume, et mida lihtsamini on tervist toetavad võimalused kättesaadavad, seda rohkem neist ka päriselt kasu on,” märgib Kreek.

Nurmsi sõnul pole töötajate heaolu kulu, vaid investeering. “Me panustame sellesse teadlikult väga palju. Hea töökeskkond ja terve inimene annavad ettevõttele tagasi oluliselt rohkem, kui nende loomine maksab,” ütleb ta.

Selline lähenemine on toonud ABB-le vastutustundliku ettevõtluse indeksi kuldtaseme märgise. Ettevõtte hinnangul pole see saavutatud üksikute projektide, vaid järjepideva ning aastatepikkuse töö tulemusena.

“Energiapööre vajab inimesi. Ilma inseneride ja tehniliste kompetentsideta ei sünni ükski rohepööre ega uus tehas,” ütleb Kreek.

See on ka põhjus, miks panustab ettevõte märkimisväärselt haridusse ja järelkasvu. Koostööd tehakse TalTechi, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tööstushariduskeskusega. Tudengitele pakutakse praktikakohti ning võimalust saada esimene töökogemus rahvusvahelises tehnoloogiaettevõttes. ABB eksperdid osalevad õppekavade arendamises ning annavad loenguid TalTechis ABB väljatöötatud loengusarjas, mis keskendub toote elutsüklile toote arendusest kuni hoolduseni.

Tehnoloogiahuvi kasvatamisega alustatakse aga veelgi varem. Nii toetatakse näiteks Nutivõsu huvikooli, kus lapsed saavad tutvuda robootika ja tehnoloogiaga juba lasteaias. Samuti toetatakse programmi “Lae End”, mis aitab arendada reaalainete õpetamist ja õppematerjale Eesti koolides.

“Kui matemaatika ja füüsika õpetamine on kaasaegne, praktiline ja päriseluga seotud, näeb rohkem noori tehnoloogiavaldkonnas oma tulevikku,” usub Kreek.

ABB jaoks ei saa vastutus tehase värava ees otsa, vaid aktiivselt panustatakse ka Jüri ning Rae valla kogukonna arengusse, toetades haridust, liikumist, turvalisust ning laste ja noorte võimalusi.

Kogukonnategevuses on erilise koha leidnud kauaaegne koostöö Porkuni kooliga, mis on kujunenud sisuliseks partnerluseks. Näiteks valmib koolis igal aastal üle 300 jõulukaardi ABB klientidele ja partneritele. Samuti on ettevõte toetanud kooli laste digioskuste ja elus toimetulemise oskuste arendamist.

Nurms ütleb, et ABB jaoks ei tähenda kogukonna toetamine ühekordseid kampaaniaid. “Meie jaoks on oluline, et inimesed tunneksid ennast osana ühiskonnast ja näeksid, et nende panusel on väärtus,” sõnab ta.

“Kestlikkus ei ole eesmärk omaette ega projekt, mille saab ühel päeval lõpetatuks kuulutada. See on pikaajaline teekond, mis hõlmab ühtaegu keskkonda, inimesi ja kogukonda,” lisab ABB Balti riikide tervise-, tööohutuse- ja keskkonnajuht Kaspar Kreek.

Kui tulevikku vaadata, siis Eesti tugevus on tarkades inimestes ja tehnoloogilises mõtteviisis ning seda tuleb teadlikult edasi arendada. “Me tahame olla partner nii hariduses, tööstuse arendamises kui kogukondade toetamisel. Järgmiste aastate jooksul muutuvad elektrifitseerimine, automatiseerimine ja energiatõhusus veelgi olulisemaks ning koos sellega kasvab vajadus uute oskuste ja insenerteadmiste järele. ABB soovib olla üks neist ettevõtetest, kes aitab seda tulevikku Eestis kujundada,” sõnab Nurms.