Tuleviku sadam: kliimaneutraalne ja kaldaelektriga

Nagu inimühiskond tervikuna, seisavad ka sadamad silmitsi suure väljakutsega: vähendada saastavaid heitmeid ning jõuda kliimaneutraalsuseni. Nende pingutuste raames on fookuses ka laevad, mille elektrivarustus tagatakse kai ääres diiselgeneraatoritega. Seda seetõttu, et ühe laeva elektritarve on ääretult suur, sarnane väikelinna omale, ning lisaks saastavatele peene tolmu, lämmastiku ja vääveloksiidi heitmetele põhjustab laevade elektrivajadus ka märgatavaid CO² heitmeid.

Nüüd on viis suurt Euroopa sadamat – Hamburg, Bremerhaven, Rotterdam, Antwerpen ja Le Havre – ühiselt otsustanud tagada hiljemalt 2028. aastaks 14 000 merekonteinerit mahutavatele ja suurematele konteinerilaevadele kaldaelekter.

Kaldalt tuleva elektri eelis on see, et on olemas rahvusvaheliselt tunnustatud standard ning juba edukalt toimivad pilootsüsteemid. Kuid nagu igasuguse uue infrastruktuuriga tuleb silmitsi seista suurte proovikividega, mistõttu on vaja julgustust ja eestvedamist.

Hamburgi sadam on otsustanud teha esimese sammu ja paigaldada maailma esimesed mobiilsed ühendussüsteemid konteinerlaevade jaoks.

Lisaks toiteallika tehnilistele küsimustele nagu õige voolupinge ja -sagedus, tuleb tulevikukindla kaldaelektri süsteemi jaoks lahendada veel üks probleem — ühendus.

Konteineriterminal on täpse ajastusega ettevõtmine, kus pidevalt vahetuvad eri suuruse ja kaikohaga laevad. Kuid see tähendab, et pidevalt vahetuvad ka ühenduskohad — ei ole fikseeritud paika, kuhu saab laeva ühendada (vt allolev joonis).

Seetõttu kasutab Hamburgi sadam iguse teisaldatavaid ühendussüsteeme. igus, mille põhivaldkond on kaablikettidega energiavarustussüsteemid, on sellest asjatundmisest lähtudes välja töötanud teisaldatava pistikupesa, mida saab mööda kaid liigutada sadu meetreid, täpselt konkreetse laeva ühenduskohani. Arendusse kaasati klientidega suhtlemisel saadud teadmised ning ettevõtte enda kogemused praamidele, ujuvmahutitele (FSU), avamere varustuslaevadele (OVS) ja Rotterdami suurimatele töötavatele laevadele mõeldud kaldaelektri süsteemide eduka paigaldusega. Otsuse langetamisel oli määrava tähtsusega võimalus katsetada süsteemi töötavust iguse enda katselaboris, mis on valdkonna suurim.

"Võimalus selles majakaprojektis osaleda on meie jaoks suur au," ütles Martin Tiling, iguse kaldaelektri valdkonna juht. "On uhke tunne olla osa roheinnovatsioonist ja oleme veendunud selles, et meie ideed ja tehnoloogiad annavad ka edaspidi oma osa kliimasõbralikuma tuleviku heaks."

Iga sadam on ainulaadne: looded, terminali disain ja varustus on sadamati erinevad. Kaldaelektri varustusega konteinerilaevadel on pardal kaablitrummel, mis võimaldab kaile langetada kaks pistikuga kaablit. Need saab siis ühendada kail sobivate pesadega. Kuid kaablitrumlid saab laeval paigaldada eri kohtadesse. Kas ahtrisse või veelgi tõenäolisemalt laeva keskossa. Kui siis mõelda sellele, et laevad saavad kai ääres dokkida kas vasak- või parempardaga, saab kiiresti selgeks, et need kohad, kuhu laevakaablid tuleb ühendada, võivad olla väga erinevad. Ning viimaks: laevu on eri suurusega ning see on veel üks põhjus, miks ühenduste asukohad võivad erineda. Loogiline vastus sellele olukorrale on paindlik ja teisaldatav pistikulahendus.

Süsteem iMSPO (iguse teisaldatav kaldaelektri pistikupesa — igus Mobile Shore Power Outlet) on lahendus just sellele ühenduse probleemile: sadamakai 400-meetrisel alal (mis vastab suurimate konteinerilaevade pikkusele) saab pistikupesa liigutada kail täpselt sellesse kohta, kus asub laeva ühenduskoht. Laeva kaablid tuleb lihtsalt alla lasta ning teisaldatavasse pistikupessa ühendada.