Autor: Eesti Energia • 20. mai 2022

Elektrituru hinnakõikumised on võimalik enda kasuks tööle panna

Elektrihindade volatiilsus jääb püsima pikaks. Tööstus- ja tootmisettevõtete jaoks loob uus olukord võimaluse võtta kasutusele paindlikud ja nutikad energialahendused ning panustada taastuvenergia tootmisele ja selle salvestamisele. Kus juures täiendavate investeeringuteta.

Eelmise aasta viimastel ja selle aasta esimestel kuudel purustas elektri börsihind Eestis kõik rekordid, ületades mõnel tunnil isegi 1000 euro piiri megavatt-tunni (MWh) kohta. Üllataval kombel oli neil päevil ettevõtteid, kes kõrgest hinnast tulu lõikasid. Näiteks Infotark AS, mida laiem avalikkus tunneb Büroomaailma brändi all. Täiendavat tulu aitas neil teenida Eesti Energia paindliku energiajuhtimise teenus.

Suured seadmed saab panna ettevõttele lisatulu teenima

Kui elektriturg ja börsihind on viimase aasta jooksul saanud igapäevase sõnavara lahutamatuks osaks, siis oluliselt vähem tuntud on reguleerimisturg, mida haldab Elering. Kui elektrituru hind ulatus tuhande euroni MWh kohta, siis hind reguleerimisturul oli mõnel tunnil lausa 1800 €/MWh.

Reguleerimisturu abil hoiab Elering tasakaalu elektrivõrgus ning on valmis maksma selle eest, kui elektri tarbija on valmis mõne oma elektriseadme lühikese etteteatamisajaga välja lülitama või elektri tootja rohkem elektrit võrku andma. Teenitava tulu suurus sõltub reeglina sellest, kui suur on hinnavahe reguleerimisturu hinna ja börsihinna vahel. Kui ajalooliselt on börsi ja reguleerimisturu hinna vahe olnud keskmiselt 35-40 eurot, siis nüüd on see oluliselt tõusnud ning varasemast suuremad hinnavahed on jäänud püsima.

Eesti Energia arendusjuhi Veigo Kallaste sõnul jääb elektrihindade volatiilsus püsima kauaks, sest taastuvenergia osakaal meie elektrisüsteemis kasvab pidevalt ning võrguoperaatorile on tasakaalu hoidmine varasemast suurem väljakutse.

„Eesti Energia paindlik energiajuhtimise teenus võimaldab teenida tulu oma elektrit tarbiva või tootva seadmega selle koormust muutes,“ ütles Kallaste. „Elektrit tarbivate ja tootvate seadmete koormusgraafikut saab ajas nihutada põhiprotsesse häirimata. Seda nimetatakse seadme paindlikkuseks. Seadmete paindlik juhtimine võimaldab elektrisüsteemis kasutada rohkem taastuvenergiat ja vähendada tööstusettevõtete keskkonnajälge. Paindlikkus võimaldab seadme omanikul teenida lisatulu, osaledes elektrisüsteemi tasakaalu hoidmises.“

Virtuaalne elektrijaam tagab ettevõtetele ligipääsu energiaturule

Näiteks saab külmhoone temperatuuri lühiajaliselt ühe kraadi võrra muuta, pumbajaamas pumbata vett 30 minutit hiljem või muuta elektrikütteseadme küttegraafikut. Teenusega liitumise kulud kannab Eesti Energia ning ettevõte selleks täiendavaid investeeringuid tegema ei pea.

Meie kogemusel on paindliku energiajuhtimise teenusega mõistlik liituda alates 100 kW seadmega. Tulu sõltub paljuski sellest kui tihti saame seadet paindlikkuse turule pakkuda. Tulevikus saab loodetavasti ka väiksemate varadega sellel turul osaleda.

Üks detsembri hinnatippudest kasu lõiganud ettevõtetest oli Infotark AS (Büroomaailm), kelle kaupluse ja laohoonet Peterburi teel Tallinnas kütab 400 kW elektriboiler. Kogu küttesüsteemis oleva veekoguse soojusinerts on piisavalt suur ning boileri väljalülitamine tunniks või isegi mitmeks oluliselt ruumide temperatuuri ei kõiguta.

„Sõltuvalt seadmest ja ettevõtte profiilist võib paindliku energiajuhtimise tulu ulatuda kuni 15 protsendini energiakulust,“ märkis Kallaste. „Sobilike seadmete olemasolul saab iga ettevõte paindliku energia juhtimise teenusega liitudes reguleerimisturule ligipääsu ning hea võimaluse oma elektrikulusid praegusel keerulisel ajal vähendada, aidata kaasa elektrivõrgu tasakaalule ning säästa ka loodust hoides kokku CO2-te.“

Püsivalt madal elektrihind 0 investeeringuga

Tööstusseadmete optimeerimise kõrval otsivad ettevõtted üha enam võimalusi ise soodsa hinnaga elektrit toota. Enamasti paigaldatakse selleks päikesepaneelid. Lisaks elektritootmisvõimekuse rajamisele pakub Eesti Energia võimalust paigaldada ka salvesti, mille käigus klient ostab fikseeritud hinnaga taastuvenergiat, kusjuures allokeeritakse salvesti suvisel perioodil peamiselt vastu kliendi tarbimist. See tähendab, et kohapeal toodetud taastuvenergia omatarve maksimeeritakse ning ajal, kui päikest ei paista, teenib Eesti Energia tulu energiaturgudelt, mis annab võimaluse pakkuda terviklahendust sobivale kliendile 0 investeeringuga.

Lahendus sobib ka ettevõtetele, kellel juba on päikesejaam. Kui selle praegune toodang kulub vaid omatarbeks, lisatakse täiendav võimsus. Kogu energiatootmine ühendatakse akuga ning süsteem omakorda virtuaalse elektrijaamaga, mis energiaturgudel kaupleb.

„Eesti Energia uudsest paindliku energia juhtimise lahendusest võidavad kõik osapooled. Ettevõte ei pea tegema täiendavaid investeeringuid, saab maksimaalselt kasutada koha peal toodetud taastuvenergiat ning säästa elektrikuludelt ja teenida lisatulu selle müügist,“ ütles paindliku energiateenuse juht Roland Murakas. „Teiste tarbijate jaoks tähendab see sarnaste lahenduste lisandudes väiksemaid kulusid nii võrguteenuste kui elektrihinna näol. Lisaks on oluline, et toodetav energia on 100% roheline.“

Üks selle lahenduse pilootklientidest on Estonia piimafarm, mille juhi Ain Aasa sõnul otsitakse pidevalt uusi võimalusi oma tegevuse keskkonnasõbralikumaks ja energiasäästlikumaks muutmiseks.

Siinsete ettevõtete roll varustuskindluse tagamisel suureneb oluliselt

„Otsime pidevalt innovaatilisi ja huvitavaid väljakutseid, mis võimaldaks tootmist muuta odavamaks ja puhtamaks. Päikesepaneelide paigaldamise järel 2018. aastal hakkasime peagi mõtlema, kuidas selle toodangut maksimeerida ja salvestada,“ ütles Aasa. „Salvestustehnoloogia on lühikese ajaga muutunud oluliselt kättesaadavamaks ja uus lahendus võimaldab meil mitte ainult suurendada taastuvenergia tootmist ja selle kasutamist, vaid teenida selle müümisest täiendavat tulu. Pimedamal ajal aga saame akusse salvestada öist odavamat elektrit.“

Olemasolevate energiat tarbivate ja tootvate seadmete muutmine nutikaks ja uute tarkade lahenduste lisandumine võimaldab energiasüsteemi stabiliseerida ja lisada sellesse rohkem taastuvenergia tootmist. Eriti oluliseks muutub see pärast 2025. aastat, kui Eesti, Läti ja Leedu liituvad Mandri-Euroopa sagedusalaga ning siinsete ettevõtete roll varustuskindluse tagamisel suureneb oluliselt. Kuid juba praegu saavad ettevõtted salvestiga teenida lisatulu reguleerimis- ja sagedusturgudelt.

„Taastuvenergia osakaalu kasvamine loob senisest märksa suurema vajaduse energiasüsteemi tasakaalustada,“ lausus Murakas. „Tõhus ja soodne on muuta energiat tarbivad või tootvad seadmed nutikaks, kasutada ära nende paindlikkus ning võimalusel salvestada ning tarbida enda toodetud energiat. Tänu Eesti Energia virtuaalsele elektrijaamale saab seadmed panna koos energiasüsteemiga tööle nii, et kasutaja ei märka nende toimimises erinevusi, kuid tulemus on mitmes mõttes kasulik.“

Estonia piimafarmis hakkab paindliku energiajuhtimise lahendus tööle 2022. aasta sügisel. Farmi praegu toimiva 174 kW päikeseelektrijaama rajas Enefit Green aastal 2018.

Millisele ettevõttele sobib päikeseelektrijaama ja salvesti nutikas lahendus

• Soovib omatoodetud taastuvenergia osakaalu tarbimises suurendada

• On huvitatud fikseeritud hinnaga taastuvenergia soetamisest

• Soovib investeeringuid pigem vältida ja eelistab kuutasupõhist teenust

• Stabiilne, rohkem suvine või päevane tarbimisprofiil

• Aastane tarbimine >1500 MWh

• Soovib kokkuhoidu muutuvkuludelt (elektri-, taastuvenergia- ja ülekandetasud)

Millised seadmed sobivad paindliku energiajuhtimise teenuse jaoks

• Kõik elektriseadmed, mille koormusgraafikut saab nihutada võimsusega vähemalt 100 kW

Tööstuslikud tarbijad:

• Veesoojendid ja -boilerid

• Pumbad

• Ahjud

• Kütte- ja külmutusseadmed

• Purustid

• Kompressorid

Reserv- ja varuseadmed

• Tööstuslikud akud

• UPSid

• Generaatorid

Teeni tulu oma seadmetega: Paindlik energia juhtimine – pane ettevõtte elektriseadmed tulu teenima!

Jaga lugu
Toostusuudised.ee toetajad:
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077