Autor: Nutz.ee • 31. jaanuar 2022

Kõige suuremaid probleeme põhjustab inflatsioon kommunaalteenuste, kommunikatsiooniteenuste ning tarbeesemete soetajaid. Kui klient ei ole võimeline maksma oma teenuste eest õigeaegselt, kaasneb sellega intress ning hiljem ka maksukoormus. Tarbimised on kõik seotud tööstuste-poolsete ettepanekutega, tekitades vajadust spetsiifiliste teenuste ning tarbimise kohta. Inflatsiooniga kaasnev raha väärtuse langus, mis omakorda kergitab teenuste ning kaupade hinda. Ning kui inimese palk on vankumatult kogu aeg ühel tasemel, kaalub väljaminekud üle sissetulekute.

Meelelahutustööstus saab sel puhul justkui ‘käega näkku’. Kõik mis on tavaliselt seotud meelelahutusega, kvalifitseerub tarbijate silmis redelite viimastel pulkadel. See on valdkond, mille olemasoluta on võimalik eksisteerida ning meelelahutus on üheks neist harudest, mida peetakse pigem luksuseks kui vajalikuks haruks.

Milliseid meelelahutusharusid mõjutab inflatsioon üha rohkem?

a) Ööklubid ja baarid

Kui varem on meelelahutusega seotud baaridesse ning ööklubidesse olnud sissepääsu pilet küllaltki soodne, siis inflatsiooni ajal kerkivad need hinnad vähemalt kahekordseks. Kui tegemist on veidi kõrgema klassi esindajatele mõeldud ettevõttega, kaasnevad pileti soetamisega juba veidi suuremad kulutused. Elava muusika pakkumisel samal asutuses nõutakse klientidelt sisse täissumma, mis on välja arvutatud keskmise ruumi mahutavuse järgi. Tavalistel aegadel soovitakse pileti eest küsida vähemalt 40% hind muusika pakkumise eest. Ka kohapeal müüdava alkoholi hind on kindlasti kallim inflatsiooni ajal. Kuna sisseostetav alkohoolne jook on juba ka hulgimüügis kõrgendatud hinnaga, kaasab seda müüv ööklubi ka enda hinnakirja vastava paranduse.

Järeldus – ööklubid ning baarid tõstavad oma pakutavate toodete ning aja eest hinda, kuna ettevõte proovib kaasa töötada inflatsiooni süvenemisega. Inimesed väldivad inflatsiooni ajal võimalikult palju pidudel käimist ning külastatavus langeb loetletud ettevõtetes. Baarina tegutsev ettevõte võib tulu puudumisel sulgeda oma uksed, et ei kaotaks rahaliselt.

b) Hasartmängudega tegelevad ettevõtted

Kasiinode külastamine on seotud pigem palga ning igapäeva kulutuste järel järgi jäänud raha investeerimisega ning õnne proovimisega. Kuna inflatsioon sööb ära ka palgaga saadud tasu, kulub enam raha kommunaalkulude maksmiseks. Kommunikatsioonitasud õnneks ei tõuse samal ajal kui seda teevad kommunaalteenuste pakkumised.

Järeldus – inflatsioonist tingituna jääb inimesele kasutada vähem vaba raha, mis soovitakse pigem säästa kui hasartmängude jaoks kasutada. Hirm kaotada oma viimane allesjäänud palgatasu motiveerib inimesi eemal hoidma hasartmänguasutustest. Linnades paiksena toimivates kasiinodes on külastatavus väike kuid online-kohtades tekib rohkem kasutajaid juba uudishimu rahuldamise eesmärgil. www.nutz.ee toimetab kogu oma ettevõtmisega online platvormil ning sõltub füüsilistest teenindustest minimaalselt.

c) Filmitööstus

Filmitööstus saab oma mõjutused inflatsioonist kaudselt ning pigem kannatavad produtatsioonifirmad, kes tegelevad tiimide palkamisega, teenuste eest maksmisega ning kogu protsessi eest kulude kandmisega. Filmitööstuses ei teki rahalist üleminekut ning tarbja, kes hiljem veedab aega kinodes ei maksa kallimat kinopileti hinda.

Järeldus – filmitööstuses tekivad pigem probleemid produktsioonifirma jaoks, kui näitlejatele ning hilisemale tarbijale. Produktsioonil ei teki võimalust pakkuda eriti suure eelarvega filme, sest igal ettevõtmisel on oma eelarve.