Merrem võtab suuna hi-tech tootmismeetoditele

Merrem Tööstusplastil on lähima aasta jooksul plaanis mitmeid tehnoloogilisi uuendusi, millest üks on automaatse digilao kasutuselevõtt. Uus digitaalne laosüsteem tähendab seda, et inimkäed lattu toodud materjale enam ei puutu.

Materjalide laoseis ning asukoht laos on arvel digitaalses andmebaasis ning vastavalt väljastuskäsule otsivad automatiseeritud seadmed vajaliku materjali üles ning väljastavad laost ilma, et keegi midagi käsitsi liigutama või tõstma peaks.

Merrem Tööstusplast OÜ juht Alar Künnapuu  

Ettevõtte juhi Alar Künnapuu sõnul on sarnase digitaalse lao sisseseadmine Eesti plastitöötlejate seas ainulaadne – hetkel pole sellist tehnoloogiat rakendatud siin veel üheski teises plastikutootmise ettevõttes.

Miks automaatset digiladu vaja on? Esmalt suurendab see laooperatsioonide täpsust ja kiirust, mis on oluline, arvestades, et Merremil on vaja toime tulla väga mitmekesiste materjalide mõõtude ning tüüpidega, samuti paljude erinevate tellimustega. Samuti saab ettevõte niimoodi mugavalt eristada oma tootmises erinevate kasutusvaldkondade materjale – nii on näiteks kõik toiduainetöötluse liinide valmistamisega seotud plastmaterjalid ja detailid edaspidi eraldi käideldud ning seega tagatud ka seda valdkonda puudutavad kõrgendatud hügieeninõuded.

Tööstusrobotid on teretulnud

Hetkel kavandab Merrem Tööstusplast oma Tartu külje all asuvas tootmisbaasis, Vahi tööstuspargis, olulist laienemist – juba aasta pärast on ettevõtte tootmispinnad kahekordistunud ning senise tuhande viiesaja ruutmeetri asemel kasutatakse kolme tuhande ruutmeetrilist tootmisüksust. Ühe osa sellest võtab enda alla uus automaatne digiladu. Ülejäänud pind kulub olemasolevate ettevõttesiseste üksuste ümberkorraldamisele.

Uuendusena ilmub Merrem Tööstusplasti Eesti plastitöötlemis keskusesse ka esimene robot, mis hakkab asendama inimtööjõudu. Künnapuu sõnul on ettevõtte emafirmas Hollandis ööpäevaringselt tööl juba kolmteist robotit. Eesti üksuse jaoks on uudne tööstusrobot praegu esimene, kuid tulevikus lisandub neid suure tõenäosusega veelgi.

Kuna Merrem Tööstusplast teeb regulaarselt koostööd Hollandi emaettevõttega, on siinne tootmisüksus nii tarkvara kui seadmete osas Euroopa tipptasemega võrdsel kõrgusel. Täna on Merremil majas neliteist kaasaegset CNC pinki, sealhulgas ülitäpsed viieteljelised freespingid. Ja kuna ettevõttel on väga nõudlikud kliendid, kes soovivad, et teenusepakkujal oleksid ette näidata erinevad ISO sertifikaadid, siis on Merremil mõistagi olemas ka need.

Künnapuu sõnul on see aga kõik alles algus. „Jah, oleme tasemel, aga mina arvan, et oleme alles õige tee alguses. Arvan, et mitte väga kauges tulevikus saab kõik olema hoopis teistsugune. Meil saab olema Skandinaavia parim plastitöötlemise tehas, kus kõik on hi-tech: ülitäpsed seadmed; sertifitseeritud, keerulised detailid. Sinna on veel kõvasti minna,“ arvas ettevõtte juht.

Komposiit   

Keskendub plastidele

Merrem Tööstusplasti eripära on keskendumine ainult tehniliste plastide töötlemisele, mistõttu on ettevõttel plastivaldkonnaga seonduvast oluliselt laiemad teadmised, kui mõnel teisel firmal, mis tegeleb plastidega näiteks metallitöötlemise kõrvalt. Plastidel on aga omad spetsiifilised omadused, mida metallidelt üks-ühele üle kanda ei saa.

„Miks meiega Skandinaavias ja Euroopas koostööd tahetakse teha, on just see, et võrreldes keskmise inseneriga teame me plastide iseärasustest rohkem. Eestis teist meiega sama suurt ettevõttet, kes oleks fokusseerunud ainult tehniliste plastide töötlemisele, ei olegi. On müügifirmasid ja väiksemaid tegijaid, keda küll on ka kindlasti vaja, kuna plast on kaasaegses maailmas üha kasvav äri ning teha on palju. Meie nišš on aga täita võimalikult suurt täpsust ning kvaliteeti nõudvaid tellimusi,“ rääkis Künnapuu.

Põhiline töö käib Merrem Tööstusplastis CNC pinkide abil, survevaluga ettevõte ei tegele. „Meie tegevusvaldkond moodustab plastiärist kaks protsenti, ülejäänud üheksakümmend kaheksa on survevalu. Aga selleks, et survevaluni jõuda, on vaja teha prototüüp, katsetamine ja väikeseeria. Kui vormi tegemine ennast hakkab ära tasuma, siis meie äri lõpeb,“ kirjeldas Künnapuu Merrem Tööstusplasti tegevusnišsi.

Seadmed  

Uued materjalid

Kui ettevõte 1996. aastal oma tööd alustas, siis ei olnud selliseid plastitüüpe, millega praegu tegeletakse, veel saada. Samuti ei olnud võimalikel tellijatel veel mitte mingisugust plastiteadlikkust, ehk teisisõnu ettekujutust sellest, millistes kasutusvaldkondades ning töölõikudes on plastide kasutus teistest materjalidest mõtestatum.

„Kui ma läksin uksest sisse jutuga, et plastik peab vastu kakskümmend korda kauem kui pronks, siis saadeti mind selle jutuga uksest välja. Täna on meie staatus teistsugune. Täna ma reisin mööda Skandinaaviat ringi, kus kliendid paluvad mind appi, et leida lahendus, millist plastitüüpi oleks ühe või teise seadme sees olevate komponentide tootmiseks kõige efektiivsem kasutada, et see võimalikult kaua vastu peaks. Meil on nõuandlik müük. Kui klient on ebakindel, millist materjali oleks kõige mõistlikum valida, siis me oskame selgitada, mida silmas tuleb pidada. Samas on hea meel näha, et kliendid oskavad küsida seda, mida neil vaja on,“ rääkis Künnapuu, selgitades et spetsiifilistest plastidest valmistatud detailidest võib üks vastu pidada näiteks viissada kraadi kuumust, teine taluda ülisuurt survet ning kolmas olla ideaalne šokolaaditootmise seadmetes.

Merrem Tööstusplast OÜ toodang  

Roheline maailmavaade

Merrem Tööstusplasti materjalide valikus on ca nelikümmend erinevate omadustega plastitüüpi. Nagu vastutustundlikust ettevõttest oodatagi, tegeleb ettevõte hoolsalt ka sellega, kuidas võimalikult mõistlikult utiliseerida tootmisprotsessis tekkivaid jäätmeid. Ettevõte on investeerinud jääkide kogumissüsteemi – kõik plastjäätmed filtreeritakse ning pakutakse käitlejatele, kes oskaksid vastavaid jäätmeid taaskasutada.

„Plasti taaskasutus on üks võlusõna, millega peaks valitsuse tasandil tõsisemalt tegelema. Mina olen selle üle väga mures, et Eestis ei ole tegelikult toimivat süsteemi, mida plastjäätmetega peale hakata, tootjatel ei ole kuhugi sorteeritud plasti pakkuda ega müüa. Veel 3-4 aastat tagasi sorteerisime me oma tehases 13 erinevat plastikut ja müüsime maha nendele, kes seda taaskasutasid. Nüüd on järel vaid 3-4 sorti, mida on võimalik müüa. Põhjuseks Hiina turud, kus plasti kokkuostu hinnad kukkusid niimoodi, et sinna ei ole enam jõukohane müüa. Riik võiks selle koha pealt abikäe ulatada,“ rääkis Künnapuu.

Olgu jäätmemajandusega kuidas on, plastmaterjalide kasutus toob inimkonnale kasu, selles on Künnapuu veendunud. „Mina ütlen, et plast on meid päästnud. Plast on tegelikult väga keskkonnasõbralik materjal ja tänu sellele meie jalajälg nii väike on. Põhjuseks see, et plasti tootmisele läheb kordades vähem energiat, kui asendusmaterjalide esmasele tootmisele. Praegu on oluline astuda samme selle nimel, et ka plasti taaskasutus oleks tasemel,“ esitas Merrem Tööstusplasti juht oma seisukoha.

Lisainfo www.merrem.ee

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077