17 aprill 2019
Jaga lugu:

Hüdraulikavoolikute parandamine on ohtlik

Hüdraulikavoolikute puhul kehtib lihtne nõue: neid ei parandata.  Foto: HANSA-FLEX

Hüdraulikavoolikute parandamine võib kaasa tuua surmaga lõppeva tööõnnetuse, kuid sellest hoolimata kipuvad osad ettevõtted voolikuid ise parandama.

On üldteada, et hüdraulikasüsteemide voolikute lappimine ja parandamine mingil muul moel on ohtlik, sest tagajärjeks võib olla surmaga lõppev tööõnnetus. Sellest hoolimata esineb sageli olukordi, kus vooliku või liitmiku purunemisel püütakse seda paranda, kasutades näiteks klambreid, isolatsiooniteipi, termokahanevat voolikut või keevitamist. HANSA-FLEXI töötajad on ettevõtete külastamise ajal puutunud kokku erinevate sellisete ohtlike olukordadega.

Hüdraulikasüsteemides valitseb suur rõhk ja jõud: hüdrauliliste presside survejõud võib olla mitusada tonni ning töövedelikud on voolikutes suure rõhu all, mis võib ulatuda 300 baarini. Need arvud näitavad selgelt, kui suur koormus langeb materjalidele. Seetõttu võib vooliku või liitmiku pragunemine või purunemine põhjustada tõsise kehavigastuse või isegi surmajuhtumi.

„Sellest hoolimata avastame ikka aeg-ajalt, et ettevõtted on ise hüdraulikavoolikuid parandanud”, ütleb HANSA-FLEXi kvaliteeditagamise juht Daniel Lindemann. „Sellised parandused nõrgendavad kogu hüdrosüsteemi ja võivad tekitada ettenägematuid tagajärgi. Võite ette kujutada, mis juhtub, kui selline lapitud voolik järsku puruneb,” hoiatab Lindemann. Voolikus rõhu all oleva vedeliku väljapaiskumine võib põhjustada väga tõsiseid vigastusi. Suure rõhu all olev hüdraulilise õli juga võib tungida naha alla või isegi läbistada jäsemeid. Voolikute töövedelikes sisalduvad ained võivad hävitada lihaskoe. Lisaks kehavigastustele võib selline õnnetus tekitada ka suurt materiaalset ja keskkonnakahju.

Parandamine on keelatud

Võimalike tööõnnetuste vältimiseks on kehtestatud selge ja lihtne nõue: hüdraulikavoolikuid parandada ei tohi. See keeld laieneb ka liitmikele, mis on samuti hüdraulikasüsteemi osad. „Voolikute liitmikud treitakse tavaliselt terasesulamist, sest seda on lihtne töödelda,” selgitab HANSA-FLEX tehnoloogiajuht Gerd Menke.

Samas sisaldab selline sulam suhteliselt palju väävlit ja fosforit. „See tähendab, et tavaliselt ei ole võimalik saavutada nii tugevat keevisõmblust, mis peaks kõrgele rõhule vastu,” lisab Menke. Lisaks ei saa hüdraulika süsteemi sellise parandamise puhul ettevõtja tagada oma töötajate jaoks täielikku ohutust. See selgitab, miks ohutuseeskirjad hüdraulikasüsteemide probleemide likvideerimisel on nii ranged.

Taaskasutada ei tohi

Lisaks sellele, et hüdraulikasüsteemi voolikut on keelatud parandada, on standardis DIN EN ISO 4413 kehtestatud nõue, et vanu voolikuid ei tohi hüdraulikasüsteemides ka varuosadena kasutada. See keeld on absoluutne, st sellele erandeid ei tehta.

Põhjuseks on asjaolu, et tavaliselt ei ole teada, millises seisukorras või kui määrdunud on vana vooliku sisepind, seetõttu võib taaskasutatavas voolikus olev töövedelik reageerida vooliku sisepinnale jäänud sadestisega. See omakorda võib põhjustada vooliku sisepinna paisumist või kahanemist, mille tagajärjel muutuvad vooliku mõõtmed. Lisaks võib see mõjutada vooliku tooraine elastomeeri kõvadust ja seega ka vooliku tugevust. Selle tulemusena kaotab vooliku ja liitmiku vaheline ühenduskoht hermeetilisuse, hakates lekkima, või voolik võib liitmiku pealt isegi maha tulla.

Materjalid vananevad

Viimane, kuid mitte vähem tähtis tegur on ka vooliku materjali loomulik vananemine. „Aja jooksul elastomeeride omadused muutuvad ja seda ei saa tavaliselt palja silmaga näha”, kommenteerib Menke. Samuti on saa välistada, et vooliku sisepinda on varem kahjustatud, näiteks olukorras, kus töövedeliku voolukiirus voolikus on ületanud piirnäitajaid. Vooliku sisepinna kahjustusi ei ole tavaliselt võimalik visuaalselt tuvastada, kuid just need võivad põhjustada vooliku purunemise.

Märgistamine on kohustuslik

Voolikute suhtes kehtib ka absoluutne märgistamiskohustus, mis on kehtestatud standarditega DIN EN 853 - 857, DIN 20066, DIN EN ISO 4413 ja DGUV eeskiri 113-015 (varem: BGR 237) ja tõestab, kui oluliseks peavad järelevalveasutused voolikute ohutust. Eespool nimetatud standardites nõutakse, et voolikute ja liitmike tootja, tootmise kuupäeva ja maksimaalse lubatud töörõhu kohta tuleb alati esitada selge teave. Viimane näitaja võrdub alati hüdraulikaahela kõige nõrgema lüli maksimaalse lubatud töörõhuga (vt nt DIN 20066), sest näiteks liitmiku maksimaalne lubatud töörõhk võib olla voolikule lubatud maksimaalsest töörõhust madalam.

Muide, mittemärgistamisel ei ole mõtet, sest tõsiste tagajärgedega tööõnnetuste korral selgitatakse alati välja kõik õnnetuse põhjused. Lisaks on iga voolikute tootmiseks kasutatav masin tuvastatav, sest see jätab voolikule unikaalse jäljendi. Ei maksa unustada, et töötajad, kes on voolikut parandanud, ja ülemused, kes on selleks andnud korralduse, võidakse võtta vastusele kõigi kahjude ja nende likvideerimisega seotud kulude hüvitamise eest.

Parandamiseks ka alternatiiv

HANSA-FLEX pakub võimalust purunenud voolik või liitmik kiiresti kohapeal asendada, mis kõrvaldab vajaduse voolikuid parandada. Meie teenindusmeeskond teostab ka hüdrosüsteemide plaanilist ülevaatust, hooldust ja tehnilist kontrolli, et tagada süsteemi optimaalne töö. Ajatundlikes olukordades on teie käsutuses ööpäevaringne mobiilne hüdrauliliste süsteemide kiirteenindus. See tagab, et teie hüdraulilised ja pneumaatilised süsteemid on alati ohutud ja töökorras, et vastutusriskid on maandatud ja, mis kõige tähtsam, et töötajad saavad keskenduda rahus oma töö tegemisele ja et kellegi elu ei ole ohus.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee