Utilitas pidi külma tõttu käivitama kallid gaasijaamad

Keskmisest viis kraadi külmem jaanuar tõi soojatootjatele kaasa vajaduse toota kohati enam kui kolmandiku võrra rohkem sooja ning lisasooja tootmiseks kasutatakse odavama puiduhakke asemel kallimaid alternatiive, selgub saatest “Energiatund”. 

Kuigi soojatootjate sõnul mõned külmemad talvekuud aasta lõikes ettevõtete marginaalidele väikest mõju, sooviksid nad puiduhakke asemel gaasil või ka põlevkivil põhinevat lisatootmist kasutada nii vähe kui võimalik.

Tallinna soojatootja AS Utilitas Eesti pidi külma ilma tõttu tootma lõppenud jaanuaris tavapärase 300 000 MW/h asemel kolmandiku võrra rohkem sooja. Et seda tagada, läksid ettevõtte juhi Robert Kitti sõnul tööle vanad reservjaamad - vanad gaasikatlamajad linna otses. “Üldiselt me gaasikatlamajasid tahaks võimalikult vähe töösse panna, sest gaasi puhul on tegemist kõige kallima kütusega.”

Kui tavaliselt tavaliselt kasutatakse maagaasi Tallinna kaugküttes kolmandiku osas, siis jaanuaris oli gaasi osakaal Kitti sõnul kõrgem. Lisaks avaldab marginaalidele mõju ka gaasi kerkinud hind. Alates eelmise aasta lõpust kerkis valdavalt külma ilma tõttu maagaasi hind Hollandi TTF börsil jaanuari lõpuks umbes 70% võrra. Robert Kitti sõnul ostetakse börsihinnaga Utilitases umbes pool vajaminevast gaasist, ülejäänud osas on hind fikseeritud.

Kui palju tõusid jaanuaris Utilitase jaoks sisendite hinnad kokku, ei osanud Robert Kitt kokkuvõttes öelda ega soovinud saates selle üle ka spekuleerida. “Neid numbreid nii täpselt kuude lõikes hetkel pole, aga kui kogused suurenevad, tuleb nende eest ka rohkem maksta, see on selge,” tunnistas ta siiski.

Saates rääkis ta veel veel kui palju on Utilitasel plaanis lähiaastatel ja tootmisesse ja ka jaotusvõrku igal aastal investeerida ning andis ka viite, kui pikaks ajaks on ettevõtte otsustanud, et konkurentsiametilt Tallinna piirkonnas hinnatõusu ei taodelda..

Saate teises osas intervjuu andnud SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev märkis, et SW Energia soojatootmine oli jaanuari aasta varasemaga võrreldes 38% võrra suurem. “Seda ei saa pidada aga erakorraliseks, sest 2024. aasta külma jaanuariga võrreldes oli soojatootmine sel aastal samas suurusjärgus.”’

Üle Eesti ligikaudu 70es piirkonnas kaugkütet pakkuva SW Energia arendusjuht rääkis intervjuus veel mida tähendab külmem ilm soojatootmisele, mida ettevõtte töötajatele ja töökorraldusele ja logistikale. Ühtlasi selgitas ta, mis viis ettevõtte selleni, et juba 6. jaanuaril anti sisse hinnatõusu taotlus mitmetes piirkondades üle Eesti.

Samas rääkis Nogtev veel kui palju katlamaju on ettevõttel plaanis lähiaastatel rekonstrueerida ning milline on planeeritud investeeringute kogumaht.

Saadet juhtis Lauri Leet.

Fotol Robert Kitt eelmisel aastal UtilitaseTallinnas Väo energiakompleksis soojussalvesti avamisel.

Foto autor: Liis Treimann.