Tekstiilijäätmetega seotud suurim probleem Eestis on vastvate töötlusvõimaluste puudus, kirjutab KIUD Technologies kaasasutaja, tekstiilitehnoloogia insener, materjaliteadlane Liis Tiisvelt Infopanga rõiva- ja tekstiilitööstuse aastaraportis.

- Kuidas teha nii, et tekstiilijäätmed oleksid tulu, mitte kulu?
- Foto: Liis Treimann
Viimasel ajal palju kõneainet pakkunud kohalik tekstiili- ja rõivatööstus on hetkel keerulises, kuid samas võimalusterohkes olukorras. Turu surve tuleb kahest suunast: ühelt poolt kasvavad Euroopa Liidu nõuded tekstiilijäätmete eraldi kogumiseks ja tootjavastutuse süsteemi (EPR) loomiseks, teisalt survestab sektorit odava impordi jätkuv konkurents. See tähendab, et ettevõtted peavad leidma uue tasakaalu – kuidas ühendada kestlikkus ja äriline elujõulisus nii, et see looks konkurentsieelise, mitte lisakulu.
Täismahus rõiva- ja tekstiilitööstuse aastaraporti leiad
SIIT.
Hetkel on suurim väljakutse infrastruktuuri puudumine. Eestis pole tööstuslikke tehaseid, mis suudaksid tarbimisjärgseid tekstiilijäätmeid laiaulatuslikult ümber töödelda. See muudab kogu tootjavastutuse teema ettevõtjate jaoks keeruliseks: miks maksta süsteemi eest, millel pole veel sisulist väljundit? Eesti võiks oma väiksuse, paindlikkuse ja väheste otsustajate tõttu olla pilootriik, kus luuakse lahendused, mida suuremad riigid hiljem skaleerivad, sarnaselt sellele, kuidas Holland on kujunenud ringmajanduse ja Taani roheenergia eeskujuks. Selline lähenemine võiks teha Eestist Euroopa mastaabis innovaatilise suunanäitaja tekstiilijäätmete väärindamises.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuse juhid hindavad sektori olukorda endiselt nõrgaks, kuid kevadega võrreldes on meeleolu siiski veidi paranenud, selgub värskest Infopanga rõiva- ja tekstiilitööstuse aastaraportist.
Terve maailm otsib lahendusi, kuidas vanu riideid hiigelkogustes väärindada - Eesti tegi ära
Sillamäele planeeritav Greenfuli tootmiskompleks, mis hakkab tekstiilijäätmetest ehitusmaterjale tootma, sai Ida-Viru õiglase ülemineku fondist kokku 39 miljonit eurot toetust.
Ähvardava tooraienkriisiga aitab võidelda jäätmete käsitlemine väärtusliku toorainena, sedastab Rohetiigri arenguraamat.
Kandideerimise tähtaeg: 01.10.2025