Ökonomist: Eesti võib tarnešokis Balti riikidest enim kannatada

Rahvusvahelise krediidikindlustusettevõtte Coface ökonomisti Grzegorz Sielewiczi sõnul võib vähenev import Hiinast kaasa tuua niinimetatud tarnešoki.

Grzegorz Sielewicz  

Siiani on raske hinnata COVID-19 mõju konkreetsetele majandustele, kuid kahtlemata vähendab see globaalse SKP kasvu, sealhulgas peamiselt Hiina majanduskasvu. Hiina kui suur majandus mõjutab globaalset majandusaktiivsust. Võrreldes SARS-i puhanguga 2003. aastal Aasias, on Hiina praegu maailmamajandusega tugevamalt seotud. Selle osakaal maailma SKT-st kasvas 6%-lt 2002. aastal 17%-ni 2019. aastal, samas kui osakaal ülemaailmses kaubanduses kasvas 4%-lt 2002. aastal 11%-le 2019. aastal. Selline sõltuvus võib mõjutada ka teisi Baltikumi kaubanduspartnereid, mitte ainult Hiinat.

Suurim varsti tajutav mõju on seotud mitte ainult ekspordi, vaid ka impordiga. Hiina komponentide pakkumise vähenemist võiksid katta teiste riikide kohalikud tootjad või tarnijad, kuid mitte seda täielikult kompenseerida. Lisaks võivad sisendite kõrgemad kulud põhjustada Baltikumis suurenenud inflatsiooni. Sellegipoolest ei kujuta Baltikum endast märkimisväärset osa Hiinast pärit vahetoodete (pooltooted, vahesaadused ja tööstuslik tooraine) impordis. Selles osas on Aasia riigid, samuti USA, Mehhiko ja Austraalia palju rohkem kokku puutunud. Kui Kambodža ja Vietnam impordivad Hiinast üle 30% nende vahetoodete ekspordist, siis Eesti puhul on selline osakaal 7,7%, Lätis 2,4% ja Leedus 1,8%. Tõepoolest, Baltimaade seas võib Eesti niinimetatud tarnešokiga kõige rohkem kokku puutuda, Kesk- ja Ida-Euroopa riikides impordivad Hiinast rohkem vahetooteid ainult Poola ja Tšehhi.

Baltikumi sektorid, mis võivad Hiina vabrikute pikaajalise sulgemise tõttu tarnešokki kannatada, on tekstiili- ja rõivatooted (38,6% osatähtsus vahetoodete impordil Hiinast Eestis, 10,4% Lätis, 14,1%) Leedus), arvutid ja elektroonika (Eestis 26,6%, Lätis 12,2%, Leedus 10,5%), masinad ja seadmed (Eestis 17,1%, Lätis 4,5%, Leedus 3,6%), mittemetalsed mineraalid (8,5 % Eestis, 5,1% Lätis, 10,2% Leedus).

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077