Mait Kraun • 1 november 2019

Börs: tööstusmetallid on surve all, sest Hiina majandus aeglustub

Nädala börsiuudised: tööstusmetalle survestab Hiina majanduse aeglustumine, dollari odavnemine pakkus aga tuge; paranenud nõudlus toetab rauamaagi futuure; odavam dollar kergitas väärismetalle; naftahinnad püsivad veel mõnda aega surve all.

Odvam dollar kergitas väärimetalle  Foto: Pixabay

Vase hinnad hakkasid nädala lõpus langema, sest oodatust kehvemad Hiina tööstussektori andmed muutsid investorid nõudluse väljavaate pärast murelikuks. Üldiselt oli tööstusmetallide turul see nädal küllaltki vaikne – suuri hinnaliikumisi ei olnud ning suuri sündmusi ei toimunud.

Föderaalreservi otsus intressimäärasid langetada aga toetas metalle, sest dollar hakkas pärast seda odavnema. Dollari odavnemine muudab tööstusmetallid teiste valuutade kasutajate jaoks odavamaks.

Hiina majanduse jahtumisele on kaasa aidanud kaubandussõda, mis on omakorda metallide hindu surve all hoidnud. Arvatakse, et peagi on Peking sunnitud võtma kasutusele täiendavad meetmed majanduse stimuleerimiseks.

Tooraine
Hind
Muutus nädalaga
Plaatina927 $/unts+0.30%
Vask5858 $/tonn-0.40%
Tsink2498 $/tonn-0.10%
Tina16770 $/tonn-0.10%
Alumiinium1747 $/tonn+1.40%
Nikkel16815 $/tonn-0.30%
Rauamaak89.6 $/tonn+1.00%
Pallaadium1796 $/unts+0.80%
Kuld1512 $/unts+0.70%
Hõbe18.10 $/unts+1.70%
1 - 10......11 - 13

Vase hind langes nädalaga kokku 0,4 protsenti, 5858 dollarini tonnist. Vahepeal jõudis metall ka 5835 dollarini, mis on viimase nädala madalaim tase.

Hiina tehaste aktiivsus langes oktoobris juba kuuendat kuud järjest ning kahanemine oli oodatust suurem. Teenuste sektor on samuti surve all ning ettevõtted peavad toime tulema 30 aasta väikseima majanduskasvuga.

Foto: Äripäev

Paranenud nõudlus toetab rauamaagi futuure

Rauamaagi futuurid olid seevastu aga tõusuteel, sest nõudlus on veidi paranenud, vahendab Reuters.

Enimkaubeldud rauamaagi futuur kallines Daliani toorainebörsil nädala lõpuks 89,6 dollarini tonnist. Samas püsivad hinnad pikaajaliselt surve all.

Näiteks Austraalia kaevandusfirma Rio Tinto teatas, et plaanib rauamaagi müüki 2020. aastal tõsta 5 protsendi võrra.

Paremini on viimase nädala jooksul läinud ka terasehindadel, mis jõudsid Shanghais 3367 jüaanini tonnist. “Ootused terasetarbimise osas olid väga halvad,” ütles Huatai Futuresi analüütik Zhao Yu. “Nüüd tuli välja, et olukord polegi nii halb, seega hinnad taastusid.”

Ta lisas, et tarbimine on kasvanud peamiselt kinnisvara ja infrastruktuuri sektorites. Terast toodetakse rauamaagist.

Odavam dollar kergitas väärismetalle

Kulla ja hõbeda hinnad olid see nädal aga jälle tõusuteel, sest dollar sattus pärast Föderaalreservi otsust intresse langetada surve alla.

Lisaks sellele selgus, et USA töötu abiraha taotlejate hulk kasvas eelmisel nädalal oodatust rohkem. Kulla hind tõusis nädalaga kokku 0,7 protsenti, 1512 dollarini untsist. Hõbe lisas 1,7 protsenti ja unts maksab 18,1 dollarit.

“Kuigi keskpank andis märku, et intresse edaspidi ei langetada, näitasid nad valmisolekut madalat taset hoida,” ütles DailyFx valuutaturu analüütik Ilya Spivak. Dollar langes suuremate valuutade suhtes mitme nädala madalaima tasemeni.

Foto: Äripäev

Teistest metallidest odavnes tsink 0,1 protsenti ja tina langes samuti 0,1 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäevaks vastavalt 2498 ja 16 770 dollarit. Alumiiniumi hind tõusis 1,4 protsenti, 1747 dollarini tonnist.

Nikkel odavnes aga 0,3 protsenti ja tonn maksab 16 815 dollarit. Plaatina kallines 0,3 protsenti ja pallaadium tõusis 0,8 protsenti. Kummagi untsihind on vastavalt 927 ja 1796 dollarit. Pallaadium jõudis ka järjekordse rekordini.

Naftahinnad püsivad veel mõnda aega surve all

Naftahinnad sattusid selle nädala lõpus surve alla, sest USA naftavarud kasvavad ning Hiina tehaste aktiivsus nõrgenes, vahendab Reuters.

Brenti toornafta futuurid langesid nädalaga kokku 2,1 protsenti, WTI kaotas 4,2 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 60,2 ja 53,8 dollarit.

Hiina tehaste aktiivsus langes oktoobris juba kuuendat kuud järjest, riigi teenustesektori aktiivsuse kasvutempo oli aga madalaim alates 2016. aasta veebruarist, selgub neljapäeval avaldatud andmetest.

Pikale veninud kaubandussõda Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahel on samuti nõudluse pilti kehvemaks muutnud.

Reutersi korraldatud küsitlusest selgub, et tõenäoliselt püsivad naftahinnad surve all nii tänavu kui ka järgmisel aastal. 51 ökonomisti seas tehtud läbi viidud küsitlusest selgus, et tänavu peaks Brenti keskmine hind olema 64,16 dollari juures ja 2020. aastal 62,38 dollari juures.

Lisaks sellele teatas USA, et riigi naftavarud kasvasid 25. oktoobril lõppenud nädalal 5,7 miljoni barreli võrra. Analüütikud ootasid 0,5 miljoni barreli suurust kasvu.

Foto: Äripäev
Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077