Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Börs: oodatav kaubanduslepe turgutab metalle
• Sellel nädalal aitas metallidel kallineda kaubanduskõneluste edenemine. USA president Donald Trump teatas, et esialgse leppeni võidakse jõuda juba nelja nädala pärast.
• Tsingi hinnatõus jätkub, vaatamata sellele, et pakkumine on kasvanud. Töötlemistehastes on tekkinud pudelikaelad ja suur osa metallist ei jõua turule.
• Juba selle suve alguseks luuakse tõenäoliselt maailma suurim kullatootja – ühinemas on Newmont Mining ja Goldcorp. Tehingu väärtuseks kujuneb 10 miljardit dollarit.
• Nafta tõusis selle aasta tippu ning bensiin kallines enam kui 6 protsendi võrra. Tõusu toetavad mitmed erinevad faktorid.
Kaubanduskõneluste edenemine toetas metalle
Tööstusmetallidel läks sellel nädalal hästi, sest USA-Hiina kaubanduskõneluste osas ollakse järjest optimistlikumad, vahendab Reuters.
Kui nädala keskel olid tsingihinnad korralikus miinuses, siis neljapäeval hakkasid hinnad jälle tõusma. Nädal lõpetati 0,7protsendilise tõusuga ning tonn maksab 2919 dollarit.
Vase hind tõusis 0,4 protsenti, 6452 dollarini tonnist. Hinnatõusu piiras asjaolu, et varud on kasvama hakanud ning see pani muretsema kasvava pakkumise pärast.
Üldiselt läks metallidel see nädal hästi, sest USA president Donald Trump ütles nädala keskel, et Ühendriigid ja Hiina on kaubandusleppe sõlmimisele lähedale jõudnud. Esialgne lepe võidakse avalikkuse ette tuua juba nelja nädala jooksul.
“Metalliturud hakkasid tõusma juba mõni nädal tagasi, sest turuosalised lootsid Hiina stimuleerimismeetmete peale. Nüüd on lisandunud kaubanduskõneluste positiivne element, aga need kaks ei käi käsikäes,” nentis Julius Baeri analüütik Carsten Menke.
“Kui arvestada, et pärast kaubandusleppe sõlmimist läheb Hiina majandusel paremini, siis vajab ka majandus vähem stimuleerimist. Isegi, kui leppeni jõutakse, mis on minu hinnangul küllaltki tõenäoline, siis mingit väga suurt tööstusmetallide nõudluse kasvu oodata ei ole,” lisas ta.
Hetkel kuum
Tsink on tänavu Londoni metallibörsil nikli järel parim metall – see on tänavu kallinenud juba 18 protsenti. Pakkumine on küll kasvanud, aga see on tekitanud töötlemistehastes pudelikaelu ning juba töödeldud metalli nii palju turule ei tule.
Loomisel on maailma suurim kullatootja
Kullatootja Goldcorpi aktsionärid võtsid konkurendi Newmont Mining Corpi ülevõtupakkumise vastu ning nüüd luuakse suure tõenäosusega maailma suurim kullatootja, vahendab Reuters.
See saab olema kullasektori ajaloo suurim tehing, selgub Refinitivi andmetest. Tehingu järel luuakse ettevõte, millel on varasid nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Austraalias. Nüüd on veel vaja Newmonti aktsionäride heakskiitu, mis tõenäoliselt ka saadakse. Kokku maksab Newmont Goldcorpi eest 10 miljardit dollarit.
Mõlema ettevõtte aktsiad reageerisid uudisele tõusuga.
Uue ettevõtte nimeks saab Newmont Goldcorp ning Barrick Goldi asemel saab sellest maailma suurim kullatootja. Eelduste kohaselt toodetakse järgmise 10 aasta jooksul 6-7 miljonit untsi kulda aastas. Barrick plaanib 2019. aastal toota 5,1-5,6 miljonit untsi kulda.
Kulla hind jäi eelmise nädalaga võrreldes sisuliselt samale tasemele ning unts maksab 1289 dollarit. Hõbe kallines aga 1,1 protsenti, 15,19 dollarini untsist.
Pallaadiumist jätkuvalt puudus
Pallaadiumi hinnamulli lõhkemine jätkub – nädalaga kukkus hind 3,9 protsenti, 1337 dollarini untsist.
Samas on metallist jätkuvalt puudus ning vähemalt osad turuosalised arvavad, et defitsiit hoiab ära täiendavad hinnalangused.
Pallaadium jõudis kõigi aegade rekordini 21. märtsil, mil unts maksis 1620 dollarit. Veel eelmise aasta augustis tuli untsi eest välja käia 832 dollarit.
Korrektsioon oli loomulik ja vajalik areng, ütles Commerzbanki analüütik Carsten Fristch. “Hinnatõus oli meeletu ja fundamentaalnäitajad seda ei õigustanud,” nentis ta.
Teistest metallidest odavnes tina 1,6 protsenti ja alumiinium kukkus 0,3 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpuks vastavalt 21 110 ja 1896 dollarit.
Nafta vallutab uusi tippe
OPECi riigid on oma naftapakkumist vähendanud ja see viis Brenti toornafta barrelihinna sellel nädalal 70 dollarini. Viimati oli musta kulla hind nii kõrgel 12. novembril, vahendab Reuters.
Tänavu on Brenti naftafutuurid kallinenud umbes 30 protsenti. Lisaks OPECi riikidele on nafta hinda aidanud kergitada Venemaa, kes on nõustunud oma naftatoodangu vähendamisega oktoobri tasemele. OPECi riikidest on toodangut enim vähendanud Saudi Araabia.
Veel aitavad nafta hinna tõusule kaasa USA ja Hiina vahelised kaubanduskõnelused, mis võivad analüütikute hinnangul parandada ebakindlat ülemaailmset nõudluse väljavaadet.
Tõsi, nädala lõpus hinnad siiski veidi taandusid ja reedeks maksis Brenti toornafta 69,08 dollarit. WTI kauples 61,94 dollari juures. Nädala lõikes kallines kumbki vastavalt 1,8 ja 3,8 protsenti.
Rotterdami 95 bensiini hind tõusis 6,4 protsenti, 686 dollarini tonnist. Diislikütus lisas 1 protsendi ja tonn maksab 619,8 dollarit.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele