8. aprill 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Panusta inimesse või sure välja

Eesti rõivatootjate rõhuasetus läheb tootmiselt disainile, masinalt inimesele ja nii peabki, kirjutab ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi.
Mait Rungi
Foto: Mainor

Baltikat ja Sangarit teavad kõik - kellel meist poleks mõnda nende püksi, särki või kuube. Üks firma kannab nime meie regiooni järgi ja teine kõlab kangelaslikult. Nüüd on nende hiidude aastakümneid kindlalt seisnud tootmine Eestist lahkumas, sest ei suudetud odava tööjõuga konkureerida ja ei aidanud ka raske tööga väljateenitud kvaliteetse allhankija staatus.

Edaspidi tarbime nende tooteid, nagu kõike muudki, kirjaga „Made in China“ või muu Aasia riik. Kõige Hiinas tegemine on aidanud Hiina riigi jalule ja edukaks. Kuid kas teate, et vaatamata kõige tootmisest tulenevale rikkusele on hiinlased meist varem aru saanud, et ainult sellele toetuda ei saa? Kui tahad saada heast suurepäraseks, tuleb midagi lisaks teha.

Võluv naeratus

Toote väärtusahel (value chain) kulgeb läbi tootearenduse, tootmise, müügi ja teeninduse, millest nende tegevuste lisandväärtuse ja tasuvuse vaatevinklist moodustub naerusuine joon (smile curve). Kõige tasuvamad on alguse ja lõpu tegevused ning tasuvaim tootmine ise - nii nagu naeratuseski on võluvaimad suunurgad ja kurrud. Hiinlased on masinatööstuses ja mujal hakanud tähelepanu pöörama tootearendusele. Õigesti teevad.

Meie tootearendus on nõrguke, Ragnar Nurkse instituudi uuringu järgi toimub enamik meie tootearendusest piltlikult saja suurema ettevõtte poolt ja ülejäänud innovatsiooniga eriti ei tegele. Ei saa öelda, et üldse innovatsiooni ei oleks, kuid pigem on see siis protsessi- kui tooteinnovatsioon. Ettevõtted rihivad oma protsesse paremaks, et tootmine oleks kvaliteetsem ja vastaks standarditele, kuid tootmine on tasuvuselt üks raskemaid lülisid oma madalast lisandväärtusest ja suurest hinna- ja kvaliteedikonkurentsist.

Ettevõtted teevad seda, et kindlustada tootmisele mastaapi, säilitada allhanke maht, muutuda allhankijast tunnustatud allhankijaks. See rada on pikas perspektiivis ettevõttele kahjuks tupiktee. Baltika, Sangari, Kreenholmi näitel juba täna, homme kindlasti ka teistele, kuid seda ainult juhul, kui ei liiguta edasi. Ettevõtted, mis soovivad tõesti tegijaks saada, võivad liikuda sellist jada mööda: allhankija - tunnustatud tarnija - innovaator - turulooja - globaalne bränd - ökosüsteemi kese.

Arenguseire Keskuse tellitud aruandes näidatud mudeli järgi saadakse allhankijast tunnustatud tarnijaks tänu tootmise kvaliteedi tõstmisele ja kaasajastamisele. Tunnustatud tarnijast innovaatoriks saamisel tuleb keskenduda juba muudele tegevustele kui tootmisn, eelkõige kas tootearendusele või disainile. Siis muutub kõvasti rõhuasetus: seadmetelt inimesele. Sellega on edukalt hakkama saanud meie IT-ettevõtted, aga seda suunda ja plaani on nüüd maininud ka Baltika ja Sangar.

Innovaatoriks ei sünnita

Inimestesse investeeriv ettevõte on tark ettevõte, kelle arenemisvõimaluse ülioluline eeltingimus on targa töötaja ja talendi olemasolu. Kui innovaatorist ettevõte on tööjõu mure seljatanud ja tal tekib võime intellektuaalset omandit luua, patentida ja kaubamärgitada, muututakse turuloojateks, nagu TransferWise.

Patentimise tavad on tööstusharuti ja riigiti erinevad. Meie stardipositsioon patentimisega Eestis on suhteliselt nõrk ja harjumatu ning võrreldamatu Ameerikaga. Kui ettevõttel õnnestub luua ainulaadne toode ja ainupakkuja staatus, ollakse globaalne bränd, nagu seda on Skype, mille teenus sai tegevuse sünonüümiks nagu guugeldamine internetiotsingule. Sealt edasi saab liikuda ökosüsteemi keskmeks, kui õnnestub enda ümber koondada toetavate ettevõtete võrgustik, nagu Google’il või Apple’il, ja hakata tarbima kooslusest tekkivaid hüvesid ja võimendust.

Loomulikult on meil vaja ka tootmist, seda nii tööhõiveks, kus kõik ei saa olla leiutajad, kui ka ettevõtte elurajal alustamiseks ja liikumiseks. Selle kõrval on siiski vaja pidevalt areneda.

Paljude meie eneseteadvust on positiivselt kõditanud teadmine, et oleme kõrge mobiilikasutuse, interneti leviku, e-riigi ja maailmakuulsate iduettevõtetega tark maa. Kuid see on juba tehtud, majanduses tervikuna on vajalik alltöövõtjast innovaatoriks saamine, seadmetest rohkem inimestesse panustamine, et mitte avastada ennast ühelt hetkel väljasureva reliktina.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077