23. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alumiiniumi olukord „armetu“

Alumiiniumi hind kukkus reedel rohkem kui kuue aasta madalaima tasemeni. Kardetakse, et globaalne ülepakkumine püsib veel pikemat aega, vahendab Bloomberg.

Alumiiniumi tonnihind kukkus reedel 1484,5 dollarini. Eelmise nädalaga võrreldes on hind Londoni metallibörsil langenud lausa 6,8 protsenti.

Metalli hind on sellel aastal kukkunud kokku 20 protsenti, sest globaalne pakkumine on ületanud nõudlust. Hiina toodang on vaatamata majanduse jahenemisele kiiresti tõusmas ja see on suurendanud ka alumiiniumieksporti. Riskifondi Ospraie Management asutaja Dwight Anderson ütles, et alumiiniumi olukord on „armetu“ ja hind põhjustab tõenäoliselt mitmeid pankrotte.

Rauamaagi tootmine suureneb

Rauamaak on jälle nõrkust näitamas ja hinnad on kukkunud kolme kuu madalaima tasemeni. Suured tootjad on teatanud madalate kuludega tootmise suurendamisest ning Hiina majandusandmed viitavad nõudluse jätkuvale jahenemisele.

„Kõik see tootmine kolme suurima tegija poolt hoiab hindadel kaant peal,“ ütles MineLife Pty asutaja ja tooraineanalüütik Gavin Wendt. „Hiina nõudlus püsib leige ja sealsel terasetööstusel on raske kasumeid teenida.“

Oktoobris on kolm suurimat tootjat – Rio Tinto Group, BHP Billiton ja Vale SA teatanud, et sellel kvartalil suurendatakse tootmismahte. Negatiivselt on mõjunud ka Hiina terasetehaste toodangu vähenemine, mis omakorda kahandab nõudlust rauamaagi vastu.

Rauamaagi hind on langemas kolmandat aastat järjest. Hind on kauplenud 50-60 dollari vahemikus juba 3 kuud. Viimase nädala uudised pole olnud sugugi soosivad ja on oht, et hind langeb alla 50 dollari. Nädalaga langes rauamaagi hind 2,9 protsenti 52,18 dollarini tonnist. Juuli alguses saavutatud põhjadest on hind aga jätkuvalt ligi 20 protsenti kõrgemal.

USA suurima maa-aluse kivisöe kaevandamisega tegeleva Murray Energy tegevjuht ütles, et kivisöe osakaal USA energiatootmises kukub 2020. aastaks 30 protsendini. Praegu moodustab kivisüsi 37 protsenti kogu energiatootmisest.

„See püsib 30protsendi juures. Sellises turuolukorras tahaksin olla võimalikult madalate kuludega tootja,“ ütles Robert Murray Coaltransi kivisöe konverentsil.

Kivisöe populaarsust on vähendanud madalad elektri- ja gaasihinnad, samuti USA naftabuum. Ka keskkonnanõudmiste karmistamine on tekitanud olukorra, kus kivisöe kaevanduste uuendamine regulatsioonide täitmiseks läheb lihtsalt liiga kalliks maksma.

Kivisöeturg on viimasel kolmel aastal olnud seisakus – pakkumine on kõrge ja nõudlus on leige. See on viinud hinnad ka mitme aasta madalaima tasemeni.

Teistest tööstustoorainetest kukkus vase hind 1,25 protsenti ja tonn maksab 5232 dollarit. Tsink odavnes 3,7 protsenti ja tina kukkus 1,5 protsenti. Kumbki maksis reede hommikuks 1750 ja 15 855 dollarit untsist. Nikkel odavnes 0,4 protsenti ja tonn maksab 10 435 dollarit.

Goldman: kulla hind pole veel põhja leidnud

Kulla hind on viimastel kuudel paremat minekut näidanud, aga see ei paranda metalli väljavaadet, ütles Goldman Sachs.

Investeerimispank prognoosib, et hinnad kukuvad järgmise 12 kuu jooksul 1000 dollarini untsist. Selle juures on suurim faktor Föderaalreservi plaan intressimäärasid tõstma hakata. Kollane metall on alates juuli keskpaigast kallinenud 8 protsenti. Praegu kaupleb kullaunts 1167 dollari juures.

Kulla hinna tõusule on kaasa aidanud intressimäärade tõstmise edasilükkamine ja globaalsete turgude volatiilsus. “Hiina kolmanda kvartali füüsilise kulla ostud toetasid samuti turgu,” ütles Goldman Sachs.

Vaatamata sellele ei ole need faktorid piisavad, et kulla hind stabiliseeruks või tõusma hakkaks. Goldman ennustab, et Föderaalreserv tõstab detsembris intressimäärasid 25 baaspunkti võrra. 2016. aastaks prognoosib pank 100baaspunktilist tõusu. Kõrgemate intressimäärade keskkond muudab kulla vähematraktiivseks, sest see ei anna passiivset sissetulekut.

“Meie ennustus on, et intressimäärad tõusevad ja kulla hind langeb. Kulla nõrkus ei pruugi aga välja tulla juhul, kui Föderaalreserv üllatab ja lükkab intresside tõstmise järgmisesse aastasse,” ütles Goldman. Goldman ennustab, et 3, 6 ja 12 kuu pärast maksab kuld vastavalt 1100, 1050 ja 1000 dollarit untsist. See tähendaks praegustelt tasemetelt veel 14protsendist langust.

Kulla hind on nädalaga langenud 0,8 protsenti 1173 dollarini untsist. Hõbe on odavnenud 0,7 protsenti ja unts maksab 15,99 dollarit. Plaatina hind kallines 1,5 protsenti ja pallaadium odavnes 1,8 protsenti. Kummagi unts maksis reede hommikuks 1014 ja 689 dollarit.

Lähis-Ida naftariigid võivad kaotada triljoni

Lähis-Ida naftaeksportijate eelarvetest jääb järgmise viie aasta jooksul puudu triljon dollarit. Seda juhul, kui naftahinnad püsivad praegusel tasemel ja majandusreformid venivad, teatas Rahvusvaheline Valuutafond.

Riigid nagu Saudi Araabia ja Kuveit kasutavad eelarve puudujäägi vähendamiseks eelnevatel aastatel kogutud riigireserve. Nad on hakanud ka rohkem raha laenama. Suurte infrastruktuuride ja sotsiaaltoetustega seotud kulutusi ei ole aga märkimisväärselt koomale tõmmatud.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Lähis-Ida ja Kesk-Aasia allüksuse direktor Masood Ahmed ütles, et naftariikidel on võimalus nüüd turgudelt rohkem raha laenata. Teisalt on aeg otsa saamas ning järgneva viie aasta jooksul saavad reservid otsa.

Nafta hinnad selle nädala jooksul suuri kõikumisi ei teinud. WTI odavnes 1,3 protsenti ja Brent kukkus 0,9 protsenti. Kumbki maksis reede hommikuks 48,49 ja 45,49 dollarit barrelist.

„Seal juures peab olema ka plaan, kuidas leida keskpikas perspektiivis parem tasakaal kulutuste ja sissetulekute vahel,“ ütles Ahmed Wall Street Journalile.

Saudi Araabia on regiooni suurima majandusega riik, mis on ühtlasi ka maailma suurim naftaeksportija. Sellel aastal on Saudi Araabia emiteerinud miljardites dollarites võlakirju. Nad on kasutanud ka oma reserve, mille hulk on sellel aastal vähenenud 11 protsendi võrra, selgub Saudi Araabia Keskpanga andmetest.

Autor: Nädal börsil