Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kastein: müügipiirangutel pole põhjendatud mõjuanalüüsi
Täna iseloomustab Eesti ärikeskkonna regulatsiooni kahjuks liigagi sageli ühe tuntud vanasõna parafraseering: kõigepealt lõikame ja siis hakkame mõõtma.
Ka viimastest aastatest on kasvõi maksumuudatuste puhul näiteid, kus ettevõtjad seatakse ootamatult fakti ette: homsest on nii, isegi kui me alles eile leppisime kokku teisiti. Konkreetselt alkoholiaktsiisi puhul me juba näeme, et maksu ennaktempos tõstmisega on jõutud punkti, kus isegi 15 protsenti kõrgemat maksu laekub absoluutnumbrites aasta varasemast vähem.
Rääkides tanklates alkohoolsete jookide müügipiirangust, siis tänaseks pole argumentatsiooni toetuseks esitatud ühtegi mõjuanalüüsi. Miks on üks müügivorm kehvem või ohtlikum kui teine, mille poolest erineb tanklakauplus lähedalasuvast väikepoest või supermarketist? Samuti pole mulle teadaolevalt ettevõtjatega kavandatava muudatuse osas läbi räägitud ega põhjendusi selgitatud.
Inimesed käivad nii tanklas kui ka suurpoes enamasti autoga. Tanklas kehtivad alkoholimüügil täpselt samad tingimused ja piirangud teiste kauplustega, kõigele lisaks on tanklakaupluses tooted kallimad kui supermarketis. Me ei ole näinud veenvat argumenti, mil põhjusel ühte ettevõtlusvormi peaks teiste suhtes diskrimineerima. Samas võib teistelt turgudelt leida näiteid, kus tanklamüügi keelustamisel satuvad teatava löögi alla küll sealsed töökohad, samas suureneb müügikohtade kontsentratsioon ja tarbimine ei vähene.
Müügikoha vormi piiramise ja täiendava regulatsiooni asemel peaks esmase tähtsusega küsimus olema teavitus- ja ennetustöö. Samuti olemasoleva riikliku järelevalve tõhustamine, mitte aga ühe ettevõtlusvormi teise suhtes diskrimineerimine või eelistamine.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
1
3
4
5
Viimased uudised
“Rakenduslikku teadust peetakse justkui vähemtähtsaks. Seda mõtteviisi on tarvis muuta”
Üritused
Hetkel kuum
Esiviisikus vaid üks eestlastest omanikega tööstusfirma.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele