Täna iseloomustab Eesti ärikeskkonna regulatsiooni kahjuks liigagi sageli ühe tuntud vanasõna parafraseering: kõigepealt lõikame ja siis hakkame mõõtma.

- Saku Õlletehase juht Margus Kastein.
- Foto: Eiko Kink
Ka viimastest aastatest on kasvõi maksumuudatuste puhul näiteid, kus ettevõtjad seatakse ootamatult fakti ette: homsest on nii, isegi kui me alles eile leppisime kokku teisiti. Konkreetselt alkoholiaktsiisi puhul me juba näeme, et maksu ennaktempos tõstmisega on jõutud punkti, kus isegi 15 protsenti kõrgemat maksu laekub absoluutnumbrites aasta varasemast vähem.
Rääkides tanklates alkohoolsete jookide müügipiirangust, siis tänaseks pole argumentatsiooni toetuseks esitatud ühtegi mõjuanalüüsi. Miks on üks müügivorm kehvem või ohtlikum kui teine, mille poolest erineb tanklakauplus lähedalasuvast väikepoest või supermarketist? Samuti pole mulle teadaolevalt ettevõtjatega kavandatava muudatuse osas läbi räägitud ega põhjendusi selgitatud.
Inimesed käivad nii tanklas kui ka suurpoes enamasti autoga. Tanklas kehtivad alkoholimüügil täpselt samad tingimused ja piirangud teiste kauplustega, kõigele lisaks on tanklakaupluses tooted kallimad kui supermarketis. Me ei ole näinud veenvat argumenti, mil põhjusel ühte ettevõtlusvormi peaks teiste suhtes diskrimineerima. Samas võib teistelt turgudelt leida näiteid, kus tanklamüügi keelustamisel satuvad teatava löögi alla küll sealsed töökohad, samas suureneb müügikohtade kontsentratsioon ja tarbimine ei vähene.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Müügikoha vormi piiramise ja täiendava regulatsiooni asemel peaks esmase tähtsusega küsimus olema teavitus- ja ennetustöö. Samuti olemasoleva riikliku järelevalve tõhustamine, mitte aga ühe ettevõtlusvormi teise suhtes diskrimineerimine või eelistamine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.