Kastein: müügipiirangutel pole põhjendatud mõjuanalüüsi 

Täna iseloomustab Eesti ärikeskkonna regulatsiooni kahjuks liigagi sageli ühe tuntud vanasõna parafraseering: kõigepealt lõikame ja siis hakkame mõõtma.

Ka viimastest aastatest on kasvõi maksumuudatuste puhul näiteid, kus ettevõtjad seatakse ootamatult fakti ette: homsest on nii, isegi kui me alles eile leppisime kokku teisiti. Konkreetselt alkoholiaktsiisi puhul me juba näeme, et maksu ennaktempos tõstmisega on jõutud punkti, kus isegi 15 protsenti kõrgemat maksu laekub absoluutnumbrites aasta varasemast vähem.

Rääkides tanklates alkohoolsete jookide müügipiirangust, siis tänaseks pole argumentatsiooni toetuseks esitatud ühtegi mõjuanalüüsi. Miks on üks müügivorm kehvem või ohtlikum kui teine, mille poolest erineb tanklakauplus lähedalasuvast väikepoest või supermarketist? Samuti pole mulle teadaolevalt ettevõtjatega kavandatava muudatuse osas läbi räägitud ega põhjendusi selgitatud.

Inimesed käivad nii tanklas kui ka suurpoes enamasti autoga. Tanklas kehtivad alkoholimüügil täpselt samad tingimused ja piirangud teiste kauplustega, kõigele lisaks on tanklakaupluses tooted kallimad kui supermarketis. Me ei ole näinud veenvat argumenti, mil põhjusel ühte ettevõtlusvormi peaks teiste suhtes diskrimineerima. Samas võib teistelt turgudelt leida näiteid, kus tanklamüügi keelustamisel satuvad teatava löögi alla küll sealsed töökohad, samas suureneb müügikohtade kontsentratsioon ja tarbimine ei vähene.

Müügikoha vormi piiramise ja täiendava regulatsiooni asemel peaks esmase tähtsusega küsimus olema teavitus- ja ennetustöö. Samuti olemasoleva riikliku järelevalve tõhustamine, mitte aga ühe ettevõtlusvormi teise suhtes diskrimineerimine või eelistamine.