26. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teemantitööstusel rasked ajad

Teemantitööstusel on rasked ajad ning viimase viie aasta jooksul on sektori kasumid tublisti vähenenud. Peamisteks probleemideks on ebapüsiv finantseerimine, kulude suurenemine ja ettearvamatud tarbijatrendid.

Ettevõtted, mis lõikavad ja lihvivad teemanteid, on sattunud kahe tule vahele. Kaevandajad tahavad saada tooraine eest kõrget hinda ja jaemüüjad nõuavad vääriskive madalamate hindade eest, et müüki üleval hoida.

Teemantehetele kulutati eelmisel aastal rekordilised 80 miljardit dollarit. Töötlevale sektorile oodatakse sellel aastal kokku aga vaid 100 miljoni dollari suurust kasumit. Võrreldes eelmise aastaga on seda poole vähem. 2010. aastal oli töötlejate kasum 900 miljonit dollari, selgub konsultatsioonifirmade Tacy ja Pharos Beam andmetest.

Vase hinnad võivad pikemas perspektiivis uuesti tõusma hakataKonsultatsioonifirma Wood McKenzie analüüsist selgub, et aastatel 2017-2021 kaob igal aastal 400 000-900 000 tonni vasetoodangust. Peamiselt on põhjuseks kaevanduste sulgemine ning efektiivsuse vähenemine.

See ei ole aga olnud piisav, et vase hindasid üles viia. Vase hind on kukkunud 2012. aastast alates ligi kolmandiku võrra, sest pakkumine on jätkuvalt nõudlusest suurem.

„Kõik ootavad, et vase hind võiks pikemas perspektiivis mingi hetk tõusta. Lühemas perspektiivis on aga näha, et nõudlus on liiga nõrk,“ ütles BMO Capital Markets analüütik Jessica Fung.

Hinnatõus, mis viis vase tonnihinna eelmisel kuul 6500 dollarini, on kiirelt pöördunud. Muidu hooajaliselt tugevas teises kvartalis toimus hoopis nõudluse vähenemine.

Lühemas perspektiivis surub vase hinda alla Hiina majanduskasvu aeglustumisest tulenev nõudluse vähenemine.

Vase hind tõusis eelmise nädala sama ajaga võrreldes 0,36 protsenti ja tonn maksab 5770 dollarit..

Hiina suurimaks naftavarustajaks sai VenemaaMais oli Venemaa esimest korda ajaloos naftaekspordilt Hiinasse maailmas esikohal. Moskva vaatab järjest rohkem Euroopast mööda ning püüab tihendada sidemeid idapoolsete riikidega.

Riik möödus naftaekspordilt Hiinasse Saudi Araabiast – kokku eksportis Venemaa Hiinasse mais 930 000 barrelit naftat päevas. Aprilliga võrreldes on tegemist 21protsendilise kasvuga.

Saudi Araabia kukkus ekspordilt Hiinasse kolmandale kohale ja jäi alla isegi Angolale. Mais eksporditi Hiinasse 722 000 barrelit päevas, mis on 43 protsenti vähem kui aprillis.

„Venemaa import püsib tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel kõrge, sest sõlmitud on palju pikaajalisi tarnelepinguid,“ ütles Energy Aspectsi naftaturu uuringute juht Amrita Sen.

Naftahinnad võivad langema hakataNeljapäeva õhtuks olid naftahinnad veidi langenud. Vaatamata USA tugevale nõudlusele võib naftahindu veelgi allapoole vedada Iraani sanktsioonidest loobumine ja Kreeka võlakõnelused.

Värsked andmed näitavad, et USA ja Euroopa nõudlus nafta vastu on paranenud.

Turgudele tekitab muret aga Kreeka ja võlausaldajate vahelised erimeelsused. Kui Kreeka võlausaldajatega kokkuleppele ei jõua, siis võib riik muutuda maksejõuetuks. See võib omakorda anda tugeva löögi Euroopa majandusele ja seega ka oodatavale naftanõudlusele.

„Kõik silmad on suunatud Kreekale,“ ütles investeerimisfirma PVM naftaanalüütik Tamas Varga. „Nafta puhul on hetkel risk, et hind langeb.“

Naftaturule võib tulla ka suur hulk lisapakkumist Iraanist. Nimelt saabub 30. juunil Iraani tuumaprogrammi kõneluste tähtaeg – kui maailma liidrid ja Iraan jõuavad kokkuleppele, siis Iraani vastu suunatud sanktsioonid tühistatakse ja naftapakkumine suureneb.

Konsultatsioonifirma Wood Mckenzie prognoosib, et Iraan võib maailmaturule paisata 2017. aasta lõpuks täiendavalt 600 000 barrelit naftat päevas. Capital Economicsi ennustuse kohaselt võib see number ulatuda isegi miljoni barrelini.

„Iraanil võib kuluda aasta või veidi kauem oma tootmismahtude ja ekspordi taastamiseks. Tulevikus lisanduv pakkumine peaks aga juba praegu hindu mõjutama hakkama,“ ütles Capital Economics. „1 miljoni barreli lisamine päevas võib vabalt hinnad uuesti alla 60 dollari barrelist suruda.“

WTI toornafta hind hind kukkus nädalaga 0,2 protsenti ja barrel maksab 59,65 dollarit. Brent toornafta odavnes 0,73 protsenti ja ühe barreli eest tuleb välja käia 63,4 dollarit. Ühe briti soojusühiku (293,3 kw/h) maagaasi eest tuli välja käia 2,84 dollarit.

Teistest toorainetest kallines rauamaagi hind 1,12 protsenti ja tonn maksab 62,19 dollarit. Kivisüsi kukkus 2,39 protsenti ja tonnihind on 40,75 dollarit.

Tsingi hind odavnes 2,23 protsenti 2036 dollarini tonnist. Tina hind tõusis 1,3 protsenti ja tonn maksab 14880 dollarit. Alumiiniumi hind kallines 2,5 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 1723 dollarit. Nikli hind püsis samal tasemel ja tonn maksab 12700 dollarit.

Kulla hind kukkus nädalaga 1,59 protsenti ja unts maksab 1170 dollarit. Hõbeda hind langes 3,58 protsenti 15,6 dollarini untsist.

Autor: Nädal börsil