Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lihasektor jõudnud keerulisse olukorda
Tänaseks on aga situatsioon võtnud üsna terava pöörde ning eriti täbarasse olukorda on sattunud sealihasektor. See sektor on juba aastaid püüdnud toime tulla elussigade müügipiirangutega ja suhteliselt kõrge omahinnatasemega ning peab nüüd hakkama saama ka tohutu ületootmise ja sellest tingitud madala müügihinnaga, täiendavate ekspordipiirangutega ja Aafrika seakatkust tingitud paanika ja piirangutega. Seda vaatamata nii tootjate kui ka asjaomaste ametiasutuste kinnitusele, et Aafrika seakatk inimestele mingit ohtu ei kujuta ja poelettidel müüdav sealiha on 100% kontrollitud ning täiesti ohutu.
Rasketes oludes tekib mõningatel ettevõtjatel ka kõiksugu ideid, kuidas ebaausate võtetega olukorda enda jaoks leevendada. Nii on ka minuni jõudnud signaale sellest, et levimas on liha ja lihatoodete nö käest kätte müümise võte, mille pealt teenitud tuludelt kõikide eelduste kohaselt riigimakse ei tasuta. See on eriti ebaõiglane nende mikro- ja väikeettevõtete suhtes, kus on palgal inimesed, kelle töötasudelt ka kõige raskemates oludes maksud ausalt ära makstakse. Seetõttu taunib Toiduliit igasuguseid selliseid võtteid, mis vääravad ebaausal teel konkurentsi ja tekitavad mõistagi ka pingeid. Me loodame siinkohal ka riigipoolsele tõhusamale kontrollile, et selliseid võtteid tuvastada ja nende kasutamist ennetada.
Kogu eelneva valguses on mul pisut kahju, et lihasektor ei ole pälvinud sellist avalikkuse ja riigipoolset toetust ja tähelepanu nagu piimasektor. Hiljuti avas PRIA sealiha eraladustamise toetuste taotlusvooru, mis võimaldab mõningal määral tootmise üleküllust piirata, kõrvaldades teatud koguse sealiha kuni 150 päevaks turult. Samas on see toetustariif sedavõrd väike, et selle mõju tõotab olla pigem kosmeetiline – ladustamisperioodil võib sealiha hind turul pisut tõusta, kuid ühel hetkel jõuab kogu ladustatud sealiha ikkagi turule, tuues kaasa kasvava pakkumise ja taas langeva hinna.
Seega lihatootjate saatus on suuresti nende endi kätes ja ettevõtetel tuleb lihtsalt ebatavaliselt teravas turukonkurentsis ise hakkama saada. Laekunud on juba esimesed teated seakasvatajatest, kes on sunnitud tootmise sulgema. Mõni võib muidugi pidada seda, et nõrgemad tegijad langevad konkurentsist välja, normaalseks orgaaniliseks turumajanduseks. Aga me kõik teame, et tänane majanduspoliitiline keskkond on kõike muud kui normaalne turumajandus.
Päikesekiirena tuleb aga siinkohal märkida meie tarbijate positiivse käitumise. Lihatoodete osakaal meie igapäevases toidusedelis on kahtlemata üks kallimaid, mistõttu on lihatoodete kategoorias ka enim neid tarbijaid, kes valivad toodet mitte selle päritolu ja kvaliteedi, vaid hinna alusel. Sellele vaatamata jääb hinna järgi lihatooteid valivate inimeste hulk siiski alla 20% kõikidest tarbijatest, mis valmistab suurt rõõmu. Samas ei meenu lähiminevikust, millal oleks sealiha hind olnud poodides sama madal kui täna!
Poodides on kodumaise lihatoodangu pakkumine vägagi eeskujulik: EMORi jaekaupluste seire kohaselt on Eesti veiseliha osakaal kaupluste sortimentides 92% ja sealiha osakaal 91%. See tulemus võiks kindlasti peegelduda veel paremini tarbijate ostukäitumises – viimaste andmete kohaselt moodustasid eestimaine veiseliha ja sealiha müügikäibest vastavalt 72 ja 77 protsenti, mis võiks arvestades tarbijate üha kasvavat kodumaisuse eelistamise trendi kasvada lähiaastatel vähemalt 10%.
EMORi jaeseire näitab muuhulgas, et tarbijate käitumine poodides on viimaste aastatega muutunud. Kui seni osteti rohkem rutiinselt harjumuspäraseid kaubamärke, siis nüüd on hakatud käituma poes impulsiivsemalt. Üha rohkem langetatakse valik leti ees lähtudes sellest, millised on eeldatavad maitseomadused, toote värskus, tervislikkus või kaubamärgi usaldusväärsus. Ja lihatööstustes on tootearendus samuti väga kõrgel tasemel, mille tulemusel tuuakse turule igal hooajal uusi ja atraktiivseid tooteid. Uuringud näitavad, et Eesti tarbija usaldab Eesti lihatootjaid kõrgelt, seega loodame, et tarbija panus kodumaise lihatootmise elujõulisuse säilimisse kasvab ning enamus meie tublisid lihatootjaid tuleb tänasest kriisist välja tugevamana kui varem.
Seotud lood
Eesti lihatööstused teenisid 2014. aastal 310,3 miljoni euro suuruse müügitulu juures 16,8 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemaga üle 55% enam, selgub Põllumajandusministeeriumis valminud Eesti lihatööstussektori 2014. aasta ülevaatest.
HKScan Estonia juhatuse esimehe Teet Soormi sõnul tuleb praeguses olukorras eristada loomakasvatust ja lihatööstust, millel võib parimal juul minna päris hästi.
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
3
4
Viimased uudised
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele