Loomakasvatajad ja tööstused kannatavad erinevalt

Nukker perspektiivSeega ei ole seakasvataja perspektiiv Soormi sõnul sugugi mitte hea ning väheneb Eestis praegu armutult, sest Vene turu avanemist pole lähiaastatel ette näha. Euroopas ei ole me vahemaade ning kahjuks ka toetuste erineva taseme tõttu konkurentsis. Ainuke konkurentsieelis Eesti seakasvatusele võrrelduna Euroopaga on Soormi hinnangul olnud madalam palgatase, aga seegi eelis ühtlustub tasahilju. “Palgasurve on tuntav ka põllumajanduses – tahad head töötajat, tuleb maksta teiste tööstusharudega võrdväärset töötasu! Teised suuremad sisendid seakasvatusse: vili, soja ja energia on meil samade hindadega, mis mujal Euroopas. Enne kui nõudlus ei ületa pakkumist, on elussigade hinnad Eesti siseturul surutise all ja mingit järsku hinnatõusu kasvatajal loota ei ole,” oli Soormi seisukoht.

Eksportida tuleks väärindatud liha

Soormi sõnul puuduvad ka võimalused müüa sealiha suurtele ja head hinda pakkuvatele eksportturgudele. “Enamasti on probleemiks Eesti kui riigi veterinaarne tunnustamine ehk tunnustamise puudumine – isegi liberaalse Hongkongi tunnustust ootame juba aasta otsa,” märkis ta ja jätkas, et probleem on ka tööstuste nõrkus ja väga väike lisaväärtusega toodangu eksport. “Meie ametlik ideoloogia on siiani soosinud põlve otsas nokitsemist ja erine­vate žüriide suhteliselt arusaamatu hea maitse tagaajamist. Selle asemel peaks erinevate jõulutoodete auhindu võitma lisaväärtusega lihatooted, mida on Eestist palju eksporditud. Kahjuks sellist mõtlemist meil pole,” sõnas Teet Soorm tõsiselt. “Nii pole ka põllumehe toodangut suurtes mahtudes ekspordiks väärindavaid lihatööstusi ja me sõltume kõige madalama lisaväärtusega tooraine turu hindadest.”

Soorm kinnitas, et omalt poolt ollakse teinud ja tehakse ka edaspidi kõik mis võimalik ekspordiks Lätti ja Leetu – konkurents on tihe ja näiteks Leedu tootjate tehnoloogiline tase on reeglina meie omast parem. “Tänu suurde HKScan gruppi kuulumisele suurendame müüke Skandinaaviasse, kuid seda ei ole kerge teha sealse protektsionistliku poliitika ja kultuuri tõttu,” nentis ta.

Samas ei näe Soorm alternatiivi lisaväärtusega lihatoodete ekspordile, kui me soovime säilitada kasvõi 2/3 praegusest sealiha tootmise tasemest Eestis.

Kõik mängijad ei mahu enam laua taha äraKa Atria Eesti juhi Olle Hormi sõnul on kõik märgid lihatööstuse olukorra halvenemisest kõnelenud juba mõnda aega. “Lihatööstuste, kuid ka piimatootjate olukord oli juba mõnda aega pingeline, kuid selge impulsi lumepalliefekti vallandumiseks andsid mõistagi Venemaa piirangud ekspordile,” ütles Horm.