28. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nõrgad ettevõtted üldiselt ei mõõda midagi või kui mõõdavadki, siis valesid asju ja liiga palju. Eestis mõõdavad ettevõtted peamiselt finants- ja müüginäitajaid, mis on aga edukateks juhtimisotsusteks ebapiisav. Ainsad, kes rakendavad omavahel seostatud tulemus- ja tegevusmõõdikuid, on välisomanduses olevad ettevõtted.

Lisaks Eesti ettevõtete ebapiisavale mõõtmisele tuli juhtimisvaldkonna uuringust välja, et 87% äridest jälgib neid väheseidki näitajaid/tulemusi kord kuus või harvem! Piltlikult öeldes tegutsevad meie ettevõtted vanasõna “Ka pime kana leiab tera”-põhimõttel, sest ilma süsteemse mõõtmiseta (täpsemalt tulemusjuhtimiseta), ei ole võimalik ühtegi arukat ärilist otsust teha. Seetõttu otsustatakse enamjaolt huupi või liiga hilja.

IBMi uuringus, mis hõlmas 400 tippjuhti, tuli välja, et edukad ettevõtted kasutavad 15 korda tõenäolisemalt oma otsustes mõõtmistulemusi ja nende analüüsi, kui teevad seda vähem edukad organisatsioonid. Siin on tugev seos, mida Eesti ettevõtted järjepidevalt ignoreerivad.

Miks on vaja äri mõõta? Selle kohta levib hea ütlus: “Kui ei mõõda, siis ei kontrolli. Kui ei kontrolli, siis ei juhi”.

Kui ei oleks mõõtmist ja selle analüüsi, siis kestaksid Vormel 1 boksipeatused ikka veel kolm minutit nagu see oli aastal 1938 või meeste kettaheite olümpiakulla võiks võita tulemusega 29,15m (1896.a, Robert Garret, USA).

Mõõtmise vajalikkuse ettevõtte jaoks võib välja tuua kuue punktiga: Mõõtmine on vajalik, et:

1. Kindlaks teha, kas me tegutseme kliendi soovidest ja rahulolust lähtuvalt. Kuidas me teame, et pakume kliendile just seda, mida ta vajab?2. Aidata mõista meie enda protsesse. Kinnitada seda, mida me juba teame või mida me ei tea. Kas me teame, kus on meie probleemsed kohad?3. Tagada, et otsused põhinevad faktidel, mitte emotsioonidel. Kas meie otsused põhinevad usaldusväärsetel mõõtmistel ja faktidel või tugineme oma intuitsioonile ning tunnetele?4. Näidata, kus on äris puudujäägid ja mida parandada. Kus me saame teha paremini? Kuidas me saaksime teha paremini?5. Näidata, et areng on toiminud. Kas meie otsused on olnud õiged ning probleemsed kohad paranenud?6. Tuua esile probleemid, mis on eelarvamuslikud, emotsioone täis või pikaajalisest harjumusest tingitud. Kui oleme töötanud pikka aega ilma tulemusi mõõtmata, siis võib tekkida vale ettekujutus sellest, kas meil läheb hästi või mitte.

Tihtipeale kogutakse andmeid, mis on lihtsalt head teadmiseks ja kõik. Kui tunned, et ei ole päris kindel ja püüad vältida näiliselt ebaolulise info kogumist, siis küsi endalt selle lahendamiseks lihtne küsimus: “Millise probleemi ma selle info teadmisega lahendan?”.

Kokkuvõtteks. Suur hulk Eesti ettevõtteid ei mõõda oma peamisi tegevusi üldse ning 87% teeb seda harvemini kui kord kuus. Seega on kasutamata tohutu sisemine potentsiaal, et äri paremini juhtida ning oma konkureerimisvõimet välisosalusega ettevõtete suhtes tõsta.

Mõõtmine ei ole ju eriliselt keeruline tegevus. Peituda ei saa ka mõõtmist toetava infosüsteemi puudumise taha, sest oleme näinud ettevõtteid, kes mõõdavad käsitsi, tõmmates paberile kriipse ning suudavad samal ajal olla kiireimad arenejad oma sektoris.

Marek Bankiir tutvustab tulemuslike juhtimistehnikaid 6. novembril toimuval Logistika Aastakonverenstil. Konverensti kavaga on võimalik tutvuda SIIN. Konverentsile saab regsitreeruda SIIT.

Autor: Marek Bankiir