Kukkonen: Eesti ettevõtted peavad õppima kohanema

Masu mõjus Eesti ettevõtetele tervikuna hästi. Eesti töötlev tööstus on tugevam kui enne masu ning paljudel puhkudel on toimunud  tarneahelates nihe kliendile lähemale.  Vahendajaid jäid Eesti ettevõtete ja lõppkliendi vahelt ära, sest lääne turgudel otsiti võimalusi tarneahelaid efektiivistada. Uus positsioon kasvatab nõudlikust ettevõtete agiilsuse võimekusele. Reageerimispuhver on väiksem ning kliendi soove tuleb proaktiivselt ennetada.

Pidev täiustamine saab selles olukorras suurema tähenduse. Minu kogemused  ning mõningad teostatud uuringu viitavad, et agiilsuse oskused ja kultuur omab suurt arenguruumi enamikes Eesti organisatsioonides.

Agiilsus ei väljendu ainult tarnetingimuste paindlikus kohandamises vastavalt nõudluse muutustele vaid see on mõtteviis, mille tulemusel organisatsioon suudab teha mis iganes vajalike arenguid, et olemasolevas/tekkivas kekkkonnas paremini hakkama saada. See on koos hingamine ja pidev interaktsioon. Agiilsus on otseselt seotud intellektuaalse ja sotsiaalse kapitaliga. Sotsiaalne kapital väljendub agiilsuseks  vajalikus usalduses ja paindlikkuses inimeste vahelistes suhetes ning arusaamades. Sünnivad uued kooslused ja vanad lagunevad. Valitseb paindlikus kokkulepitud tähendustes ja nende tõlgendamisel.

ntellektuaalse kapitali potentsiaal on võimeline rohkem vallanduma siis, kui sotsiaalne keskkond on soodne. Agiilsuse toetumist sotsiaalsele kapitalile võib näha ka läbiva teemana  protsesside täiuslikkuse (operational excellence, OPEX) põhimõtetes. Näiteks Shingo Prize Opex põhimõtted on: kontsept) ja tõmme protsessides

1. Austa igat indiviidi2. Juhi alandlikult3. Püüdle täiuslikkuse poole4. Kindlusta kvaliteet lähtepunktis5. Korralda sujuv töö (flow

6. Rakenda teaduslikku lähenemist (mõõtmine, tõenduspõhisus)7. Keskendu protsessidele8. Mõtle süsteemselt9. Loo tähenduslikkust (visioonist, missioonist ja väärtustest lähtuv tegutsemine)10. Loo kliendile väärtust

Inimesi ei saa sundida leidlikumateks  vaid leidlikkus vallandub siis kui inimene on ehtsalt motiveeritud ja huvitatud. Motiveeritus ja huvitatus vajab soodsat organisatsiooni kultuuri. Leidlikkus on meelelaad ning see nakkab kollektiivis nii nagu iga teine meelelaad.

Mul on palju kogemusi Eesti ettevõtetega,  kus leidlikkuse näitamine pole olnud valitsevate traditsioonidega kooskõlas. Ideede väljakäimisesse on suhtutud häbelikkusega ning puuduvad oskused, kuidas ideid käsitleda ja juurutada. Need on just need napid agiilsuse oskused, millele artikli alguses viitasin. Samas on väga väikse toetusega töötajaskond olnud võimeline käima välja ja kiiresti juurutama ideid, mis on toonud vähemalt 20% efektiivsuse kasvu. Ettevõte sotsiaalsest kapitalist aga sõltub, kui jätkusuutlikult ideede juhtimine peale toetatud protsessi edasi toimib.

Kaizen (pidev täiustamine) ning kaikaku (radikaalsed uuendused) on kesksed LEAN kontseptioonid ning agiilsus ristub nende mõistetega. Agiilsus näitab pigem mahtu, kui palju arendusi suudetakse hallata ning kas muudatuste tempo ja kvaliteet on piisav, et edukalt konkurentsis püsida. Agiilsus väljendub inimeste suhtumises muudatustesse.

Seega LEAN ja AGILE või  LEAGILE pole tingimata midagi uut. LEAGILE annab ehk võimaluse paremini hinnata muudatuste otstarbekust terviku vaatevinklist.

LEAGILE rõhutab organisatsiooni õppimisvõimet ning mitme organisatsiooni koos õppimise võimet.  Kuna Eesti tööstus on liikunud lähemale kliendile ning seega „õpetajaid“ on vahelt ära kadunud peavad Eesti ettevõtted olema võimelised oluliselt rohkem ise õppima.

Jari Kukkonen räägib Leagile kasutamise võimalustest Eesti ettevõtete näidetel 6. novembril toimuval Logistika Aastakonverentsil. Konverentsi kavaga saab lähemalt tutvuda SIIT. Registreeruda saab konverentsile SIIT.