Eesti majanduse langusest väljumist pidurdab lähiajal eelkõige nõrk välisnõudlus, nii piiras aasta alguses vähene nõudlus ligi kolmveerandi Eesti tööstusettevõtete majandustegevust, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina värskes majanduskommentaaris.
- Tõnu Mertsina Foto: Swedbank
Möödunud aasta viimase kvartali 2,7-protsendine sisemajanduse kogutoodangu (SKT) vähenemine aastases võrdluses vastas küll meie ootusele, aga kuna statistikaamet täpsustas eelmiste kvartalite andmeid, mille põhjal langes eriti just kolmandas kvartalis majandus vähem, tuli aasta kokkuvõttes (-3%) meie prognoosituga võrreldes veidi parem. Möödunud aasta neljandaks kvartaliks oli püsivhindades SKT kukkunud kolme aasta tagusest tasemest veidi allapoole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ekspordi vähenemist on seostatud eelkõige Põhjamaade nõrgenenud nõudlusega, kuid tegelikult tuli enamus ekspordilangusest hoopis muudelt turgudelt, kirjutab Swedbanki majandusnalüütik Tõnu Mertsina.
Teist kuud järjest kasvanud tööstustoodangu tootmismaht annab lootust, et tööstus väljub langusest varem, kui prognoositud. Samas võib tõusu hakata kiirelt pärssime ettevõtete konkurentsivõime langus, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.