Eesti kaitsetööstus liigub miljardi euro suuruse käibe poole: suurhanked võivad avada tee väliskontsernide tarneahelasse

Euroopa kasvavad kaitsekulud ja Eesti ettevõtete ekspordivõime annavad kohaliku kaitsetööstuse jaoks tugeva kasvuvõimaluse, kuid sellest üksi ei piisa. Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuhi Kalev Koidumäe sõnul sõltub järgmine arenguhüpe üha rohkem sellest, kas Eesti suudab pakkuda piisavalt kiiret ja usaldusväärset keskkonda tootmise, investeeringute ja tootearenduse kasvatamiseks.

Ukraina sõda on muutnud kaitsetööstuse uute tehnoloogiate testimispolügooniks, kus innovatsioon ja tarkvarauuendused jõuavad rindejoonele päevadega. See on andnud võimsa tõuke ka Eesti ettevõtetele, kelle müügikäive on teinud viimastel aastatel "tiigrihüppe".

Eesti kaitsetööstusettevõtete käive ja eksport on nelja aastaga teinud järsu hüppe. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu prognoosi järgi kasvab sektori müügitulu 2021. aasta 163 miljonilt eurolt 2025. aastaks umbes 730 miljonile eurole, millest 450 miljonit tuleb ekspordist.

Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.