Ukraina sõda on muutnud kaitsetööstuse uute tehnoloogiate testimispolügooniks, kus innovatsioon ja tarkvarauuendused jõuavad rindejoonele päevadega. See on andnud võimsa tõuke ka Eesti ettevõtetele, kelle müügikäive on teinud viimastel aastatel "tiigrihüppe".
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe.
Foto: Andres Laanem
"Kui vaatame käibekasvu numbreid, siis viimase nelja aastaga on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna müügikäive kasvanud peaaegu seitse korda, ulatudes 2025. aastal ligi 750 miljoni euroni, millest kaks kolmandikku läheb eksporti," märgib Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Hiljemalt järgmisel aastal ületab kohalik sektor ühe miljardi euro piiri.
Koidumäe räägib saates "Ükssarvikute kasvulava" lähemalt sellest, kuidas on traditsiooniline "raske raud" ja tark küberkaitse leidnud kohalikus tööstuses ühise keele. "Kaitsetööstus on uued tehnoloogiad ja startup-id, kuid seal on ka väga palju traditsioonilist tööstust. Üks ei saa ilma teiseta," selgitab ta.
Samuti tuleb juttu kohaliku kosmosetööstuse varjatud trumpidest. Koidumäe toob välja, et kuigi Eestil oma astronaute veel pole, tehakse siin maailmatasemel satelliidikaameraid, andmetöötlust ja küberlahendusi, mida kasutatakse üha enam ka militaar- ja julgeolekualal. Muu hulgas peatutakse pikemalt teemal, kuidas on viimastel aastatel muutunud pankade ja riskikapitalistide moraalne suhtumine kaitsevaldkonda investeerimisse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatekülaline on Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Saadet juhib Tarmo Virki.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.