Selgus Liivi lahe meretuulepargi elektritrassi koridor
Tänasest on avalikul väljapanekul Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu lahendus. Planeeringu kohaselt algab trass Liivi lahes kaabliga ja läheb Arumetsas üle õhuliiniks, suundudes sealt Kilingi-Nõmme alajaama.
Sobivat koridori otsiti ulatuslikul 5400ruutkilomeetrisel alal, mis hõlmab Liivi ja Pärnu lahte ning maismaal Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valdu ning Pärnu linna. Trassile leiti parim võimalik teekond mõjude hindamise tulemusel ning koostöös valdade ja kogukondadega, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Hiljuti börsilt lahkunud Enefit Greeni ja Jaapani Sumitomo Corporationi koostöö Liivi lahe meretuulepargi arendamisel jäi katki, sest valitsuse poliitika muutus. Seisma pannakse ka pargi edasine arendamine.
Saksa, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Norra ja Ühendkuningriik allkirjastasid täna Hamburgis Põhjamere meretuuleinvesteeringute pakti, millega lubatakse aastatel 2031–2040 rajada igal aastal vähemalt 15 gigavatti uut meretuulevõimsust.
Teletornist kõrgemate tuulikutega megaarendused merel, mis toodaksid mitmekordselt rohkem elektrit kui Eesti tarbib, pole salvräti nurgale kritseldatud ulmelised ideed, vaid reaalsed projektid. Kõiki neid gigavatte hoiab praegu aga kinni üks paberipakk, õigemini selle puudumine.
Kaasaegse tööstustootmise suurim väljakutse pole enam ainult kiirus või kvaliteet eraldi, vaid nende ühendamine paindlikkuse, ohutuse ja täieliku jälgitavusega. Viljandi Aken ja Uks rajas koostöös Elister OÜga uue täielikult automatiseeritud uste värviliini, kus kogu protsess alates laadimisest kuni pakendamiseni toimib ühe tervikliku süsteemina.