Selgus Liivi lahe meretuulepargi elektritrassi koridor
Tänasest on avalikul väljapanekul Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu lahendus. Planeeringu kohaselt algab trass Liivi lahes kaabliga ja läheb Arumetsas üle õhuliiniks, suundudes sealt Kilingi-Nõmme alajaama.
Hiljuti börsilt lahkunud Enefit Greeni ja Jaapani Sumitomo Corporationi koostöö Liivi lahe meretuulepargi arendamisel jäi katki, sest valitsuse poliitika muutus. Seisma pannakse ka pargi edasine arendamine.
Saksa, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Norra ja Ühendkuningriik allkirjastasid täna Hamburgis Põhjamere meretuuleinvesteeringute pakti, millega lubatakse aastatel 2031–2040 rajada igal aastal vähemalt 15 gigavatti uut meretuulevõimsust.
Teletornist kõrgemate tuulikutega megaarendused merel, mis toodaksid mitmekordselt rohkem elektrit kui Eesti tarbib, pole salvräti nurgale kritseldatud ulmelised ideed, vaid reaalsed projektid. Kõiki neid gigavatte hoiab praegu aga kinni üks paberipakk, õigemini selle puudumine.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.