Teletornist kõrgemate tuulikutega megaarendused merel, mis toodaksid mitmekordselt rohkem elektrit kui Eesti tarbib, pole salvräti nurgale kritseldatud ulmelised ideed, vaid reaalsed projektid. Kõiki neid gigavatte hoiab praegu aga kinni üks paberipakk, õigemini selle puudumine.
Paberi jõud: hiigeltuulikud ja tuuleelektri gigavatid toppavad, arendajad ootavad
  • Foto: Äripäev
Eesti piiride sisse jääb merel paar paika, kuhu oleks võimalik püsti panna hiiglaslike mõõtmetega meretuulikuid. Kui kõik praegu töös olevad projektid valmis ehitada, keerutaksid piltlikult öeldes Tallinna teletorni mõõtmetega tiivikud tuulest välja kokku üle kümne gigavati elektrit. Seda on kümme korda rohkem kui Eestil keskmiselt vaja läheb.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele