Teletornist kõrgemate tuulikutega megaarendused merel, mis toodaksid mitmekordselt rohkem elektrit kui Eesti tarbib, pole salvräti nurgale kritseldatud ulmelised ideed, vaid reaalsed projektid. Kõiki neid gigavatte hoiab praegu aga kinni üks paberipakk, õigemini selle puudumine.
Paberi jõud: hiigeltuulikud ja tuuleelektri gigavatid toppavad, arendajad ootavad
  • Foto: Äripäev
Eesti piiride sisse jääb merel paar paika, kuhu oleks võimalik püsti panna hiiglaslike mõõtmetega meretuulikuid. Kui kõik praegu töös olevad projektid valmis ehitada, keerutaksid piltlikult öeldes Tallinna teletorni mõõtmetega tiivikud tuulest välja kokku üle kümne gigavati elektrit. Seda on kümme korda rohkem kui Eestil keskmiselt vaja läheb.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.10.26, 09:16
Elektrinõudlus aina kasvab ja vana võrk peab õppima täiesti uusi trikke
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele