Teletornist kõrgemate tuulikutega megaarendused merel, mis toodaksid mitmekordselt rohkem elektrit kui Eesti tarbib, pole salvräti nurgale kritseldatud ulmelised ideed, vaid reaalsed projektid. Kõiki neid gigavatte hoiab praegu aga kinni üks paberipakk, õigemini selle puudumine.
Paberi jõud: hiigeltuulikud ja tuuleelektri gigavatid toppavad, arendajad ootavad
  • Foto: Äripäev
Eesti piiride sisse jääb merel paar paika, kuhu oleks võimalik püsti panna hiiglaslike mõõtmetega meretuulikuid. Kui kõik praegu töös olevad projektid valmis ehitada, keerutaksid piltlikult öeldes Tallinna teletorni mõõtmetega tiivikud tuulest välja kokku üle kümne gigavati elektrit. Seda on kümme korda rohkem kui Eestil keskmiselt vaja läheb.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.09.26, 09:18
Tõstuk pole ammu enam lihtsalt masin: 30 aastaga on muutunud kogu lao loogika
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele