Valitsus algatas Eesti vesinikukoridori eriplaneeringu
Valitsus algatas Põhjamaade–Balti vesinikukoridori Eesti maismaaosa riigi eriplaneeringu, et välja selgitada, kas ja millistel tingimustel on vesinikutorustikku Eestisse mõistlik rajada.
Valitsus algatas täna Eleringi taotlusel Eesti vesinikukoridori eriplaneeringu.
Foto: Liis Treimann
Kuue riigi ühine vesinikukoridori projekt liigub edasi kõigis osalevates riikides paralleelselt. Eesti jaoks tähendab see võimalikku ühendust Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vesinikuturuga ning valitsuse hinnangul ka uut rolli piirkondlikus energiataristus.
Kuue Läänemere-äärse riigi gaasisüsteemihaldurit sõlmisid lepingu piiriülese Põhjamaade-Baltikumi vesinikukoridori teostatavuse uurimiseks. Lepinguga ühinesid Elering, Gasgrid, (Soome), Conexus Baltic Grid (Läti), Amber Grid (Leedu), Gaz System (Poola) ja ONTRAS (Saksamaa).
Läänemereäärsete riikide gaasi süsteemihaldurid allkirjastasid kolmapäeval koostööleppe, mille lõppeesmärk on rajada Soomet, Balti riike, Poolat ja Saksamaad ühendav vesinikutaristu.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.