Valitsus algatas Eesti vesinikukoridori eriplaneeringu
Valitsus algatas Põhjamaade–Balti vesinikukoridori Eesti maismaaosa riigi eriplaneeringu, et välja selgitada, kas ja millistel tingimustel on vesinikutorustikku Eestisse mõistlik rajada.
Valitsus algatas täna Eleringi taotlusel Eesti vesinikukoridori eriplaneeringu.
Foto: Liis Treimann
Kuue riigi ühine vesinikukoridori projekt liigub edasi kõigis osalevates riikides paralleelselt. Eesti jaoks tähendab see võimalikku ühendust Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vesinikuturuga ning valitsuse hinnangul ka uut rolli piirkondlikus energiataristus.
Kuue Läänemere-äärse riigi gaasisüsteemihaldurit sõlmisid lepingu piiriülese Põhjamaade-Baltikumi vesinikukoridori teostatavuse uurimiseks. Lepinguga ühinesid Elering, Gasgrid, (Soome), Conexus Baltic Grid (Läti), Amber Grid (Leedu), Gaz System (Poola) ja ONTRAS (Saksamaa).
Läänemereäärsete riikide gaasi süsteemihaldurid allkirjastasid kolmapäeval koostööleppe, mille lõppeesmärk on rajada Soomet, Balti riike, Poolat ja Saksamaad ühendav vesinikutaristu.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.