Valitsus toetas ettepanekut müüa Eleringi Kiisa avariireservelektrijaam ja viia enampakkumine läbi hiljemalt 2028. aasta esimesel poolel. Kiisa koguvõimsus ulatub 250 MW-ni, mis aitab turule tulles ära lõigata elektrihinna tippe.
Desünkroniseerimise järel on Eestil endal kohustus hoida elektrienergia süsteemis püsivat sagedust ning selleks käivitati veebruaris sagedusreservide turg.
Värske energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütleb saates “Energiatund”, et taastuvenergia tasude diferentseerimist teatud suurtarbijatele peab valitsuses arutama ning ideed ta ei välista.
Valitsus arutas eilsel kabinetinõupidamisel Eesti energeetika väljavaateid ja seda, mida valitsus saab teha majanduse muutmiseks konkurentsivõimelisemaks. Arutusel oli elektrienergia varustuskindluse ning energiahinna langetamise lühemad ja pikaajalisemad plaanid.
Valitsus arutleb neljapäeval mitut võimalust, kuidas leevendada elektri hinna tõusu, mille põhjustas Estlink 2 kaabli rike. Peaminister Kristen Michali arvates võiks vähem maksta ettevõtted, kes tõhusamalt elektrit tarbivad.
Kiisal algas Baltic Storage Platformi tellimusel Mandri-Euroopa suurima akupargi ehitus. Sügisel valmiv 100 MW võimsuse ja 200 MWh mahutavusega park hakkab toetama Eesti elektrivõrgu stabiilsust.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.