5 tööstusjuhti AI-st: tehisintellektist on saamas aina olulisem osa tööstusest
Tehisintellekti (AI) roll Eesti tööstuses on kasvamas, kuid erinevate tööstusharude juhid hindavad selle mõju ja rakendusvõimalusi erinevalt, selgus Tööstusuudiste sektori arvamusliidrite küsitlusest.
Tallinna Tehnikaülikool loob esmakordselt Eestis informaatika ja tehisintellekti bakalaureuseõppekava, et koolitada nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris üha enam vajatud AI spetsialiste.
Tehisintellekt (AI) muutub igapäevaelus üha tavalisemaks ja leiab üha rohkem rakendust ka tööstuses. Nõo Lihatööstuse ja Aquaphori näited näitavad, kuidas ettevõtted neid võimalusi ja väljakutseid lahendavad.
Nõo Lihatööstus võttis Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest esimesena kasutusele Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi arendatud tehisintellekti lahenduse, mis kontrollib pakendite etikettide vastavust kvaliteedistandarditele.
Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas äsja uue tehase avanud Aquaphor Toolingu tegevjuht Janek Kiudorv ja Aquaphor Internationali ekspordidirektor Anu Hännikäinen. Lisaks on külas tehast laiendav ja mullu edukalt tehisintellekti juurutanud Nõo Lihatööstuse juht Ragnar Loova.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.