Riigihankega soetatakse kuni 500 megavati (MW) ulatuses tootmis- ja salvestusvõimsusi elektriturult, mis on vajalikud elektrisüsteemi sageduse iseseisvaks juhtimiseks. Balti riigid said Euroopa Komisjonilt erandi, mis võimaldab reservide hankimist kaheksaks aastaks ette alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalaga ehk kuni 2033. aastani.
Seotud lood
Et Eesti niigi kallist energiat kasutavad tarbijad ja tootjad ei jääks lõunanaabritest kehvemasse olukorda, tegi kliimaminister Yoko Alender Eleringile ettepaneku mitte võtta neilt kümnete miljonite eurode mahus sageduse hoidmise kulu.
Meile lisandub 1,2 miljonit täiendavat kulu igal aastal
Raske on nõustuda uue ja ootamatu sagedusreservide kulude katmise tasuga, mis saab meil olema suurem kui teistes riikides ja mis annaks täiendava hoobi meie konkurentsivõimele, kirjutab Estonian Celli juht Siiri Lahe vastuses Tööstusuudised.ee arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti energiaturu seis ja lähiaastate väljavaated tekitavad optimismi. Kuigi taastuvenergia poolest jääb Eesti Põhjamaadele alla, on olukord siiski aina parem ka meil ning elektri hind on võrreldav või isegi soodsam kui Kesk-Euroopas. Viimaks on suudetud likvideerida ka suur osa taastuvenergeetika turgu ahistanud takistustest ja arenduste tempo on oluliselt kiirenenud, selgub saatest "Rohepöörde praktikud".
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele