Eesti Keskkonnateenuste tütarettevõte EKT Ecobio sai biogaasi tootmise kõrvalsaaduse, väetisena kasutatava kääritusjäägi ehk digestaadi kvaliteeti kinnitava sertifikaadi.
EKT Ecobio Maardu biogaasijaam.
  • EKT Ecobio Maardu biogaasijaam.
  • Foto: Kristjan Kruuser
Sertifikaadi väljastas SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus. EKT Ecobio on ainuke tehas Eestis, mis toodab biogassi elanikkonnalt kogutud biojäätmetest. Kääritusjääki kasutatakse väetiseks põllumajanduses, sertifikaadi olemasolu näitab selle kvaliteedi kindlust. Sertifikaat väljastati nii vedelale kui tahkele kääritusjäägile.

Seotud lood

TOP
  • 06.05.24, 11:28
Jäätmekäitluse TOP 10: suurima käibega ettevõtted
Sektori suurimatest ettevõtetest kaotasid kõik viimase nelja kvartali müügitulus, viis suurimat ettevõtet aga kasvatasid sel perioodil oma turuosa, selgub värskest Äripäeva Infopanga koostatud jäätmekäitluse konkurentsiraportist. Toome teieni kümme suurima käibega tavajäätmete ja kümme metallijäätmete käitlejat.
Uudised
  • 30.08.23, 14:16
Alexela ja Infortar alustasid Tartu- ja Järvamaa rohegaasijaamade laiendamist: vastu võetakse rohkem toidutööstuse jääke
Alexela ja Infortar alustasid Järvamaal Oisus ja Tartumaal Ilmatsalus asuvate rohegaasijaamade laiendamist, mille tulemusel saavad jaamad võtta vastu enam toidujäätmeid.
Uudised
  • 25.01.18, 10:09
Estonian Celli biogaasi toodang kasvas 3%
2017. aastal suurenes Estonian Celli biogaasi toodang võrreldes eelmise aastaga 3% võrra. Ettevõte tootis 76%-lise metaanisisaldusega biogaasi kokku 7,9 miljonit kuupmeetrit ning on selle näitajaga juba mitmendat aastat Eesti suurim biogaasi tootja.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele