Ragn-Sells käivitas Lääne-Virumaal Kunda tööstuspargis uue rehvipurustus tootmisüksuse T2O, mis suudab jahvatada kõik Eesti vanarehvid kummipuruks, millest Enefit Power toodab õli, potentsiaalset toorainet plasti- ja rõivatööstustele.
Puurustusliini avamine. Fotol (vasakult): Kristjan Suurekivi - Rehvid Pluss OÜ juhatuse liige; Kaur Kuurme - tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Estonian Tyre Recycling tegevjuht; Andres Vainola - Enefit Poweri juhatuse esimees; Kai Realo - Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees; Einar Vallbaum - Viru-Nigula vallavanem ja Ivo Jaanisoo - Kliimaministeeriumi asekantsler.
Foto: Rene Lutterus/Ragn-Sells
Eestis tekib aastas umbes 15 000 tonni vanarehvi, millelele suures osas ei ole siiani leitud mõistlikku taaskasutuslahendust. Näiteks teatas seni rehvidele taaskasutusega tegelenud tootjavastustusorganisatsioon, et eelmisel aastal saadeti 44% Eestis kogutud rehvidest tuhandete kilomeetrite kaugusele Indiasse, kus need väidetavalt taas rehvideks ümber töödeldi. Samuti on vanarehve seni kasutatud plokkidena karjääride ja tee-ehituses või lihtsalt maha maetud ning veel mujalgi, millel on vähe seost taaskasutusega.
Oleme Euroopas justkui seisma jäänud ja meile paistab, et oleme rikkad ja edukad, sõnas R-S Osa Service´i juhatuse liige Alar Saluste hiljuti toimunud Äripäeva ja Tööstusuudiste loodusressursside aastakonverentsil.
Eesti Energia ja Ragn-Sells on käivitanud koostöö, mis võimaldab energiaettevõttel oma tehastes uueks tooraineks ümber töödelda Eestis tekkivad vanarehvid.
Eesti Energia sõlmis pikaajalise tarnelepingu Rootsi rehviringlust korraldava organisatsiooniga, mis võimaldab sel suvel käivitada vanarehvide tööstuslikus mahus ümbertöötlemise ja sellega anda panus piirkonna keskkonnaprobleemide vähendamisse.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.