Puidust toitu? Fibenol ja maaülikool korraldavad temaatilise häkatoni
Eesti Maaülikool ja osaühing Fibenol otsivad koostöös uusi võimalusi puidust saadava lignotselluloosi väärindamiseks nii, et seda saaks kasutada inimeste, loomade või mikroorganismide toiduks. Aprillikuus toimub häkaton „Wood to Food“, mille võidumeeskond saab võimaluse oma idee edasiarenduseks koos Fibenoliga.
Eesti Maaülikooli teadusprorektor Rein Drenkhan ütles, et maaülikooli ja Fibenoli ühine huvi ja tegevussuund on innovaatiliste ringbiomajanduslike lahenduste loomine. „Ühiskond on juba mõistnud, et puitu ja teisi väärtuslikke bioressursse ei saa mõtlematult raisata. Me peame looma uusi tehnoloogiaid, et suudaksime puitu ja selle töötlemise jääke maksimaalselt väärindada. Eesmärk on see, et ka neid väheseid jääke, mis lõpuks jäävad, oleks võimalik ringmajanduse põhimõtetel kasutada. Et sellised lahendused ellu rakenduksid, on hea ühendada ülikooli ja ettevõtete jõud – üheskoos suudame paremini kaasata eri valdkondade kompetentsi ja tuua aruteludesse värskeid vaatenurki,“ tõdes Drenkhan.
Seotud lood
Võtame Soomest eeskuju!
Keerulisemaid lõpptooteid tootvatel ettevõtetel läheb paremini kui allhanke ja tooraine tootmisele suunatud ettevõtetel. Biorafineerimine on puidusektori lisandväärtuse katapult, kirjutab Metroserdi rakendusuuringute keskuse biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede.
Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.
Imaverre rajatavast Fibonoli puidukeemia katsetehase tehnoloogiast võib saada oluline samm kogu maailma puidukeemia arengus. Fibenoli koostöö ülemaailmse biotehnoloogiaettevõttega Novozymes loob võimaluse toota biorafineerimistehastes lignotselluloosi tööstuslikus mastaabis.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ainuüksi pealinnas Riadis tuleb viie aastaga 3,6 miljonit ruutmeetrit uut kontoripinda.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele