Eesti teadlased muudavad veetorude rekonstrueerimine efektiivsemaks
Eesti teadlased töötasid välja uue andmepõhise meetodi, mis aitab torustike rekonstrueerimist plaanides arvestada korraga paljude oluliste parameetritega, mille kohta täna vastavaid töid tehes vajalikku infot pole, kirjutab Urban Water Journal.
Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi kaasprofessor Ivar Annus.
Foto: TalTech
„Uus metoodika võtab arvesse nii toru füüsilisi, keskkonnaga seotud kui ka strateegilisi parameetreid,“ avaldab teadusrühma juht, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi kaasprofessor Ivar Annus.
Eesti ettevõtetel napib teadmisi, millised on jälgimisseadmete kasutamist reguleerivad õigusaktid või millised kohustused kaasnevad tehisintellektiga isikuandmete töötlemisel, märgib TalTech Legal Lab’i tegevjuht ning tehnoloogiaõiguse ja andmekaitse ekspert Tea Kookmaa.
TalTechi Virumaa kolledži vanemteadur Hella Riisalu pälvis Äripäeva Eduka Eesti arvamuskonkursil Eesti Gaasi eripreemia 15.aprillil ilmunud artikli eest „Kuhu paigutada plastjäätmetes peituv liigne süsinik? Bioreaktorisse, nõudmiseni“.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.