Ehkki Eesti astub olulisi samme ringmajanduse omaksvõtmisel, mille eesotsas on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, heidab TalTechi teadlaste värske uuring valgust nii selle teekonna edusammudele kui ka probleemidele-takistustele.
Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna professor Wolfgang Gerstlberger.
Foto: TalTech
Üleminekut ringmajandusele peetakse jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliseks, samas esitab see väljakutse traditsioonilisele lineaarsele kasvumudelile, kirjutavad uuringu ülevaates Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna doktorant-nooremteadur Tarlan Ahmadov ja Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna professor Wolfgang Gerstlberger.
TalTechis asutatud Ringmajanduse tuumiklabor hakkab teadustöö koordineerimise kõrval koostööd tegema ettevõtetega, kes otsivad võimalusi jätkusuutlikuks tootmiseks ja taaskasutuseks.
TalTechi keemikud järgivad rohelise keemia põhimõtteid, et katsed oleksid energiasäästlikud ning materjalide jääke tekiks võimalikult vähe. Milliseid lahendusi aga selleks kasutatakse, kuidas mõjutab see ühiskonda ja milline on tulevik?
Jäätmeveo kvaliteedis ja korralduses ei maksa oodata edasiminekut, kui me ühiskonnana ei suuda vabaneda valearusaamast, et jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted peaksid oma teenuseid pakkuma praktiliselt tasuta, märgib nüüdseks kaks aastat Ragn-Sellsi juhtinud Kai Realo.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.